Arvutikaart
Arvutikaardid (ehk digitaalkaardid) on klassikaliste paberkaartide arvutipõhine esinemisviis.
Nad sündisid koos elektronarvutitega - algul selleks, et mehhaniseerida mõnd liiki kaartide valmistamist - ja on arenenud kiiresti koos tehnika arenguga. Nüüdisajal rakendatakse ühelt poolt kõigi trükitoodete - ka kaartide - loomisel arvuteid, teiselt poolt loetakse ja kirjutatakse üha rohkem elektroonselt, paberit kasutamata. Elektronajakirjadel, -muusikal, -pangandusel, -kaubandusel jne., elektronpostist (emailist) rääkimata, on omad miinused ja omad plussid, mis tehnoloogia arenguga üsna kiirelt muutuvad.
Nii on lugu ka arvutikaartidega, mida rakendatakse eeskätt selleks, et kohateabe visualiseerimisel paremini ära kasutada neid võimalusi, mida arvutid pakuvad:
suheldavus ehk interaktiivsus
See on tõenäoliselt kõige olulisem uus omadus, mis muudab arvutikaardi võrreldes lihtsalt pildiga (olgu see pilt siis paberil, kilel või kuvaril) üha "elavamaks":
arvutikaardilt saab teha päringuid, näiteks hiirega tundlikes kohtades klõpsates,
teda saab suumida (suurendada või vähendada), seejuures muutub mõnikord automaatselt ka kaardi detailsus
kaardi kuvamise paljud tingimused on kasutaja poolt operatiivselt muudetavad, nii et lõppvariant valmib justnagu kasutaja ja arvuti koostöös.
Suheldavuse areng on viinud selleni, et kaarti hakkab asendama kolme- või isegi neljamõõtmeline ruumimudel, mis multimeedia mängudes võimaldab seiklusi virtuaalses ruumis. Esimestes niisugustes mängudes sai uidata jalgsi Führeri Hundikoopas ja kihutada auto või mootorrattaga ringrajal, hiljem on lisandunud lennud Maa ja teiste planeetide kohal, ka neljandas dimensioonis liikuda võimaldav Ajamasin.
kohesus ehk operatiivsus
Paberkaart, mille koostamine, toimetamine ja trükkimine võttis paratamatult aega, kajastas kohateavet hilinemisega. Aeglaselt muutuvate nähtuste (nagu näiteks pinnamood või veekogude asukoht) puhul see ei seganud, sest mõne aasta jooksul toimuvad muutused jäid kaardi täpsusest väiksemaks. Kiireid muutusi (nagu näiteks autode asukoht maanteel) aga ei üritatudki kaardistada.
Arvutikaart, mis koostatakse andmeallikaga sidusühenduses (on-line) oleva GISiga, võimaldab kohe näha kaardil seda, mis reaalses maailmas toimub.
Filosoofilises plaanis võetuna hilineb nähtuse kujutamine muidugi alati nähtuse toimumisega võrreldes mõne aja, kuid infotehnoloogia võimaldab selle aja muuta praktilisest seisukohast olematuks (sekundid või isegi sekundi murdosad).
Niisugused on näiteks satelliitide, lennukite ja laevade, uuemal ajal ka autode jälgimis- ja navigatsioonisüsteemid. Väiksema operatiivsusega kuid oma kasutusvaldkonna jaoks piisavalt kohesed on ka Internetis olevad ilmakaardid.
See muidugi ei tähenda, et Internetis (või üldse arvutis) on alati uusim info! Arvuti annab selleks üksnes võimaluse, mis realiseerub info kogumise, ettevalmistamise ja esituse õige organisatsiooni korral. WWW-s ringi "surfates" võib näiteks leida aastatevanuseid kuulutusi "homme kell 5" toimuvatest üritustest.
Arvutustehnikast tulenevalt võib veel lisada kaks üldist omadust:
ainulaadsus ehk individuaalsus
Samadest lähteandmetest võib iga kasutaja kergesti valmistada oma kaardi (pildi, trükise), mis on ainus ja kordumatu.
Üheks hetkeks kuvarile manatud või ühes eksemplaris välja trükitud kaartide hulk läheb nii suureks, et ükski koguja ega ükski raamatukogu ei suudaks neid omale hankida. Ja pole vajagi. Nii nagu mõne tuntud laulu puhul on võimalik ja mõtet säilitada selle noote ja sõnu ning nende tõlgendusi tuntud interpreetide poolt, mitte aga kõiki laulu esitusi, mis kunagi kusagil ette on tulnud, - niisamuti leiavad arvutikaartidest säilitamist vaid andmed infosüsteemides ja tuntumad (õnnestunumad) interpreteeringud.
kopeeritavus
Erinevalt paberile trükitu mehaanilisest kopeerimisest on digitaalandmeid tehniliselt võimalik kopeerida piiramatu arv kordi, ilma et nende kvaliteet halveneks. Selle heaks küljeks on arvutikaartide paljundamise ja levitamise
mugavus. Halvaks küljeks on aga omandi- ja autoriõiguse küsimuste keerukus mitte ainult praktilisel, vaid isegi käsitlusviisi tasandil.
Millisel kujul arvutikaart esineb, millistest osadest ta koosneb ja mis temaga teha saab, oleneb väga palju kohateabe visualiseerimiseks kasutatavast tarkvarast.
Mitmesuguste arvutikaartidega olete Te juba tutvunud käesoleva CD kasutamise käigus.
Niisuguste, kellegi poolt juba valmis tehtud kaartide asemel kasutatakse üha sagedamini kohateabesüsteemile tuginevaid arvutikaarte, mida kasutaja saab ise koostada.
Juhul, kui kasutaja arvutis kaartide koostamiseks vajalikku tarkvara ega andmeid ei ole, saab ta näiteks Interneti vahendusel leida kaardiserveri, mis suudab vastu võtta päringuid. Viimaste alusel koostab serveril olev, keerukal ja kallil tarkvaral põhinev kohateabesüsteem kaardi, teisendab selle pildiks ning saadab kasutajale vastuseks tema päringule. Nõnda töötab näiteks I-kaart, mille päringutulemuseks on Interneti brauseriga vaadatav rasterkujul piltkaart.
Kui kasutajal on niisugust tarkvara, millega saab vaadata ka vektorkujul esitatud arvutikaarti, siis on võimalik osa päringutingimusi ja osa kaardi kujundamisest jätta kasutaja poolele.
Kui aga kasutajal on niisugust tarkvara, millega ta suudab sobivas vormis kohateabest ise arvutikaarte koostada, siis vajab ta mujalt oma arvutisse vaid neid puuduvaid andmeid. Sellekohaseks tarkvaraks on EGCD-l ArcExplorer.
Viimane on siiski üsna piiratud võimalustega. Selleks et Kaardi-Jutsist Kaardi-Juhaniks saada, peaks kasutama kohateabe loomist, toimetamist ja töötlust võimaldavat tarkvara, mida maailma juhtivad GIS-i tootjad pakuvad üsna ohtrasti.
