Piltkaart

Kõige sarnasem tavalisele paberkaardile on arvutikaart just sellisel kujul. Levinumaks esitusviisiks on raster, mis on niisuguses vormingus, et seda saab vaadata laialtlevinud brauseritegavt!. On piltkaart loodud pigem väljatrükiks kui kuvaril esituseks, siis esitatakse ta vektorkujul, mis annab parema trükikvaliteedi.
Sõltumata sellest, kas tegemist on vektor- või rasterkujuga, võib ka piltkaart olla mitmekihilinevt!.


Näiteks on ülalolev piltkaart saadud alljärgmiste kihtide üksteise peale asetamisega:

  • asendikaart (mis omakorda võib koosneda merekihist, maismaakihist, rannajoone kihist jne.)
    		•

  • detailsemalt vaadeldavat ala määratlevad ja kirjeldavad kihid
    		•
  • sama kaardiala kirjad läbipaistval tagapõhjal

    • Piltkaardi alaliigiks võib lugeda ka animakaarte, mis oma lihtsaimal kujul koosnevad paljudest kihtidest, mida näidatakse kindlate ajavahemike tagant. Kõrvaloleval näidisel on niisuguseid kihte kaks: ühel on detail kaardist Prangli saarega, teisel, muidu täpselt samasugusel kaardil aga on Prangli saar tähistatud punase ruuduga. Nende piltide kiire vahetamine loob illusiooni vilkuvast täpist saare kohal, millele see piltkaart osutab.
    Animakaardidvt! sobivad edasi andma ajalisi muutusi.

    Kui kihtide vahetamine sõltub vaataja tegevusest, näiteks kursoriga piltkaardile minekust nagu kõrvaloleval illustratsioonil, on juba tegemist üleminekuga hüperkaardile.

    Tuldud teed tagasi