Andmete vektorkuju
Kui hakata mälu järgi üles joonistama oma koduümbruse kaarti, siis geoinformaatiku vaatevinklist olekski tegemist ruumiandmete esitamisega vektorkujul ehk objektide kaupa. Me joonistame üles maja, puu, tee ja teised objektid, nii nagu nad meile meelde tulevad. Iga objekti me märgime üles punktide ja joonte abil kujundeid moodustadesvt!. Lihtsamaid kujundeid gruppeerides saame keerukamad kujundid - majadest asumi, asumitest ja tänavatest - linnaosa, neist linna jne.
Iga kujundiga, mis väljendab teatud kindla objekti kuju, saame siduda nii seda kujundit iseloomustavad omadused (värv, joone paksus või punkti suurus, joone stiil jm.) kui ka kujundile vastava objekti omadused (maja aadress, korruste arv, ehitamise aasta, elanike arv jne.)
Niiviisi tervet linna või isegi kogu Eestimaad ülesse joonistades tekib üsna palju omavahel keeruliselt seotud andmeid, mille ohjamiseks on vaja korralikku arvutit ja spetsiaalset tarkvara, kuid siis on võimalik ka neis andmetes sisalduvat kohateavet kõige paremini ära kasutada.
Et sama liiki objektid (jõed, raudteed, kõlvikud) on sarnaste omadustega, koondatakse nad tavaliselt üheks kaardikihiksvt!. Kaardikihte ülestikku asetades moodustubki arvutikaart otsekui kihiline tort.
Näiteks kõrvaloleval piltkaardil on kõige ülemisel kihil jõed kui joonobjektid ja teisel järved kui pindobjektidvt!. Kolmas, kõige alumine kiht, kajastab reljeefi, mis siin on esitatud samajoontest moodustatud ja erinevalt värvitud pindadena, kuigi see ei ole kaugeltki parim digitaalse kõrgusmudeli esitamise viis.
Aktiviseerides järvede kihi ja otsides omaduste tabelist nime "Pühajärv", saame leida vastava tabeli rea ning sellele vastava pindobjekti. Vasakul olevail illustratsioonidel on teised kaardikihid "välja lülitatud" ning Pühajärv suumitud (suurendatud) sedavõrd, et tema kaldajoone moodustumine punktidest ja sirglõikudest oleks selgesti näha. Tasub tähele panna, et järv (pindobjekt) võib sisaldada endas saari (teisi pindobjekte).
Ruumiandmete vektorkuju on kohateabesüsteemides valdav esitusviis, sest päringute tegemine ja ka kaardi "kokkupanek" (erinevatest objektidest ja kihtidest) on kasutaja poolelt vaadatuna lihtsam kui rasterkujul ruumiandmete korral.
Lihtsamates GIS-ides on objekte kirjeldavate kujundite ja kujunditevaheliste seoste muutmise võimalused tavaliselt piiratumad või üldse puuduvad. Keerukamates süsteemides on aga ruumisuhted otseselt kirjeldatud (näiteks pindobjektide ühiste piirilõikude kaupa) ja vajadusel muudetavad.
