Geograafiline informatsioonisüsteem (lühendatult GIS) on üks kaasaegse geograafia põhimõisteid, mis tähistab infoühiskonna arvuti taga töötava geograafi peamist töövahendit.
Nii nagu tekstitöötlus tarkvaravt!
muudab mugavamaks ja üha võimalusterohkemaks kirjatükkide koostamise või tabelarvutusprogrammidvt! teevad üldkättesaadavaks mitmesugused rehkendused ja tulemuste graafilise esitamise, nii võimaldab GISi tarkvara kohaga seotud teabe otsimist ja sobival kujul esitamist.
GIS ehk kohateabesüsteem on selline infosüsteem, mis ohjab kohateavet. Selle targa lause peamine sisu tavakasutaja jaoks on, et GIS võimaldab:
nii kaardist lähtuvaid asukohapäringuid
esitades küsimuse: "Mis siin on?"
tulemus kuvatakse tavaliselt omaduste tabelina
kui ka omaduste tabelist lähtuvaid paigaotsinguid
esitame küsimuse: "Kus asuvad...?"
tulemus esitatakse tavaliselt kaardina
EGCD kaardiaken ei ole "päris GIS" selles mõttes, et võimaldab küll asukohapäringuid, kuid mitte paigaotsinguid. ArcExplorer aga on - kuigi üsna piiratud võimalustega - GIS, sest võimaldab nii ühte kui ka teist.
Internetist võib leida päris mitmeid aadressiotsingu süsteeme, mis võimaldavad etteantud aadressi (linn, tänav, maja number) järgi kuvada kaardi, kus aadressile vastav hoone on märgendatud. Küllaltki sageli kasutatakse ka kaardilinke (selline on näiteks EGCD Juhani taseme "Eesti maastikulise liigestuse kaart"), kus kaardi eri piirkonnad on seotud neid piirkondi kirjeldavate tekstidega. Tavaliselt ei ole ka need "päris GIS-id", vaid GIS-ide üksikuid funktsioone jäljendavad konkreetsed rakendus- programmid.
Tarkvara, millega kohateavet ohjata, on maailmas üsna mitmesugust - nii hinna, keerukuse kui ka riistavarale esitatavate nõuete poolest.
Kasutusvaldkondi, kus GIS rakendust leiab, on üha rohkem. Raske on isegi esile tuua mõnd majandus- või teadusharu, mille kohta võiks väita, et siin pole kohateabesüsteeme vaja. Isegi seal, kus pole midagi tegemist geograafiaga, näiteks astrofüüsikas või ajukirurgias, on vastavalt makro- ja mikromaailma asendisuhted siiski olulised ja nende digitaalne kaardistamine kasutusel.
Öeldakse, et armastuse teed on imelikud. Vahest tasuks neidki kaardistada? Kuulujuttude levikut on kaardistatud. Tulemused on näidanud, et nende levik sarnaneb nakkushaiguste levikule.
Täiendavaks uurimiseks:
I-kaart 
