Kuigi valdav osa Eesti ilma mõjutavaid madalrõhkkondi tekib Atlandi ookeanil ja liigub siis itta, pole see mitte alati nii.
Kolmel järgneval ilmakaardil on kujutatud teistsugune olukord.

Sageli kulgeb õhumasside eraldusjoon üle Ida-Euroopa põhjast lõunasse. Suvel jääb sellest ida poole Euraasia sisealade kohal tugevasti soojenenud õhk, lääne poole aga jahe mereline õhk Atlandilt.
 Sellel frondil tekkinud madalrõhkkond liigub Musta mere kohalt üle Ukraina põhja.

Ööpäeva pärast liigub selle põhja suunas välja sirutunud lohk koos sooja frondiga üle Eesti, põhjustades tugevat vihma ja äikest.
 Ilmakaart üks päev hiljem.

Ülejärgmisel ööpäeval jõuab külm front soojale järele, madalrõhkkond nõrgeneb ja sulab ühte Norra merelt üle Skandinaavia itta liikuva madalrõhkkonnaga. Samal ajal...
 tekib Briti saarte kohal madalrõhulohus uus aktiivne madalrõhkkond, mis liigub kiiresti itta.

Seega kujutab tegelik atmosfäär endast madal- ja kõrgrõhkkondade "pudrupada", mille paneb keema päikesekiirgus. Ookeanide, mandrite ja tõkestavate mäestike mitmekesine paigutus ja õhumasside suur liikuvus loob selleks soodsad tingimused. Kaasaegsed superarvutitel töötavad matemaatilised mudelid võimaldavad ilma prognoosida, lähtudes protsesside füüsikalisest kirjeldusest. Selleks lahendatakse keerukaid võrrandsüsteeme tervet Maad katval võrgul, milles on tuhandeid punkte ja kümneid tasemeid atmosfääris.

Külastades lehekülge Ilmatark, võib aimu saada arvutuste tulemustest ja lähituleviku ilmast (lisatud on eestikeelne ilmaprognoos ja seletused).

Kes huvitub tõsisemalt ilma ennustamise köögipoolest, võib lugeda Eestis kasutusele võetava mudeli HIRLAM kohta. Sisuliselt on HIRLAM arvutiprogramm, mis prognoosib ilma suure täpsusega .