Raske on leida valdkonda, mida ei mõjustaks Maa tehiskaaslaste kasutamine. Kõige tähtsam on vahest kommunikatsioon ja televisooni "taevakanalid" on ehk kõige tuntum selle paljudest võimalustest. Tähtsuselt teisele kohale võiks aga asetada maapinna "kaugelt jälgimise" mitmesuguste mõõteriistadega ehk kaugseire.

Kaugseire aluseks on Maa pinnalt (või pinnalähedastelt kihtidelt) peegeldunud kiirguse mõõtmine. Seda on võimalik teha nii nähtavas valguses, kui ka niisugustes spektrivahemikes, mida inimsilm ei taju. Maa tehiskaaslastelt on võimalik fikseerida nii küllaltki detailseid objekte kui ka haarata nn. optilist üldistamist kasutades suuri objekte, mis lähiseirel on oma detailirohkuse tõttu raskesti hoomatavad.

Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse. Seepärast ta arendatigi välja eeskätt sõjalisel ja luureotstarbel.
Kaugseirega saame andmeid mitte otseselt meid huvitavate objektide, vaid maapinna (maastike) optiliste omaduste kohta rasterkujul.

Seetõttu kasutatakse ühe ala kohta korraga mitte üht, vaid mitut satelliidifotot, mis on tehtud erinevates spektrivahemikes.
Näiteks soojuskiirguse (nn. lähis- infrapunase) vahemikus tehtud pilt toob suhteliselt hästi esile taimkatet. Sellist "sääse silmadega" nähtud pilti teistes vahemikes tehtud piltidega arvutuslikult kombineerides saadakse üksiku satelliidifotoga võrreldes hoopis teaberikkamad kujutised, mida kuju- tatakse kokkuleppeliste värvidega.

Kuna kaugseire tulemused pole enamasti vahetult kasutatavad, vaid vajavad tõlgendamiseks nii muud kohateavet kui ka keerukaid arvutusi, siis on jällegi GIS selleks töötluskeskkonnaks, kus kaugseirega saadud andmed kasutatakse erinevate kaartide (kaasajal peamiselt arvutikaartide) loomiseks.

Üheks järjest rohkem levivaks rakenduseks on satelliidifoto, vektorkujul kaardikihtide ja digitaalse kõrgusmudeli kombinatsioon kolmemõõtmelise perspektiivkujutisena. Viimaste animeerimine võimaldab luua lendamisillusiooni ja on tee geograafilise virtuaalreaalsuse suunas, mis küll nõuab ohtrasti andmeid ja võimast arvutit.

Täiendavaks uurimiseks:
Ilmapildid
Tallinna ortofotokaart Eesti Kaardikeskusest