Mõõtkava

Kaardi mõõtkava (ka mastaap) on olulisemaid kaardi matemaatilise aluse elemente.
Kaardi mõõtkava näitab, mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikkusega.

Tavaliselt mõistetakse mõõtkava all joone pikkuse suhet kaardil ja looduses, kuid sellist suhet saab avaldada ka nt pindalade (pindmõõtkava), kaardimoonutuste, mahtude jms jaoks.
Mõõtkava avaldatakse reeglina kas

  • Arvmõõtkavana
  • Graafilise mõõtkavana
  • Peamõõtkava, erimõõtkava
    Ehkki mõõtkava trükitakse pea igale kaardile, ei tähenda see sugugi, et mõõtkava kehtib üle kogu kaardi ühtemoodi. Mitmete kaartide puhul ei ole pikkuste esitamine mitte kõige olulisem eesmärkvt! ja selle tõttu tuleb olla ettevaatlik tundmatul kaardil sooritatud vahemaade mõõtmisega. Suure- ja keskmisemõõtkavalistel topograafilistel kaartidel mõõdetud pikkusi võib pidada piisavalt usaldusväärseks, kuid väikesemõõtkavaliste kaartide puhul peab alati eelnevalt uurima, kas ja kuidas võib kaardil sooritada mõõtmisi.

    Kaardiprojektsiooni konstrueerimise juures võib ühe etapina käsitleda mõttelise gloobuse loomist. Gloobus on teatavasti Maa vähendatud mudel, kusjuures vähendusaste üle terve gloobuse pinna on üks ja muutumatu. Sellise vähendamisega saame määratleda kaardi peamõõtkava. Kaart on aga sellise mõttelise gloobuse tasapinnaline laotus, mida ilma ühe- või teistsuguste moonutusteta edasi anda ei saa.
    Sõltuvalt projektsioonist säilib kaardil peamõõtkava vaid kindlates punktides või joontelvt!, mujal see mõnevõrra suureneb või väheneb. Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mõõtkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimõõtkavaks. Erimõõtkava suurus ja selle muutumine jääb kaardi tavakasutaja ees küll varjatuks, kuid ilma seda tundmata ei saa põhjalikust ja täpsest tööst kaartidega rääkida.

    Kaardi mõõtkava täpsus
    Kaardi mõõtkava mõistega on tihedalt seotud kaardi täpsuse mõiste. Selleks, et kaardi joonis oleks selgelt tajutav, peavad jooned olema vähemalt 0.1 mm paksused. Sellele mõõtmele vastavat tegelikku pikkust looduses nimetataksegi kaardi mõõtkava täpsuseks.

    Tegelikult võib kaardi usaldatavuse lugeda veel vähemalt kaks korda väiksemaks (vastavaks 0.2 mm-le), sest kaardi tegemise protsessis lisanduvad kaardi joonisele mitmed tahtmatud ja tahtlikud vead.

    Erinevalt paberkaartidest ehk nn tardkaartidest pole arvutikaartide puhul mõõtkava mõistest võimalik väga selgelt kõnelda. Arvuti ekraanil vaadeldava kaardi mõõtkava on üldreeglina sujuvalt muudetav. Küll saame aga rääkida ka arvutikaardi korral mõõtkava täpsusest. See on oma iseloomult väga sarnane tardkaardi mõõtkava täpsuse mõistega ja vastab reaalsetes maastikulistes pikkusühikutes sellisele keskmisele veale, mille piires võib iga kaardi elemendi asukohta lugeda õigeks. Kui arvutikaardi mõõtkava täpsuseks öeldakse 100 m, siis tähendabki see, et iga element kaardil on "paigas" saja-meetrilise usaldatavusega.

    Mõõtkavalised ja mittemõõtkavalised leppemärgid
    Kui objektid või nähtused on kaardil piiritletud oma tegelikus geograafilises asukohas ja ulatuses vastavalt kaardi mõõtkava täpsusele, siis on tegemist mõõtkavalise kujutusviisiga ja vastavalt mõõtkavaliste leppemärkidega. Näiteks maismaa ja veekogud, metsad ja muud suuremapinnalised objektid kantakse kaardile tavaliselt mõõtkavaliste leppemärkidega, nii et nende pinda ja ulatust saame kaardilt usaldatavalt mõõta. Teatud mööndusega võime sama öelda ka paljude jooneliste leppemärkide kohta (nt jõgede- ja teedevõrk), kui jätame vaatluse alt välja joone paksuse ja mõõdame vaid pikkust.

    Probleem tekib aga nende nähtustega, mille ulatus või leviala on niivõrd väike, et väikesemõõtkavalisel kaardil ei paistaks see kuidagi välja.

    Nii tuleb linnad teha märgatavamaks ja esitada nad kaardil mingi kokkuleppelise märgi või kujundiga, näiteks ringi, ruudu või isegi ehitise stiliseeritud sümboliga.
    Ka teedeatlase teede laiust ei saa me võtta tõsiselt, sest muidu peaks meie maanteede laius 10-15 meetri asemel olema 200 m või veelgi enam. Seega selliste objektide või nähtuste kujutamiseks kaardil, mida oma õigetes mõõtmetes näidata pole võimalik, kuid ära jätta ka ei tohi, tuleb kasutada mittemõõtkavalisi leppemärke. Mittemõõtkavalised leppemärgid tunneb reeglina ära nende standardiseeritud kuju järgi (ühesuguse kujuga sümbolid), kui mõõtkavalised on kujult kordumatud.

    Mittemõõtkavalisi leppemärke kasutatakse eriti ohtralt temaatilistel kaartidel, kus üht või teist nähtust tahetakse võimalikult hästi esile tuua.

    Ka topograafilistel kaartidel esineb palju mittemõõtkavalisi leppemärke, kuid erinevalt temaatilistest kaartidest peab alati olema selge, kus asub leppemärgi jaluspunkt - niisugune leppemärgi elementvt!, mis näitab objekti tegelikku asukohta.
    Lehekülje algusesse


    Tuldud teed tagasi