Graafiline mõõtkava
Nagu nimigi ütleb, esineb graafiline mõõtkava graafilises vormis, st teatud joonisena. Loomulikult selleks, et olla mõõtkava, peab see "graafik" väga üheselt kirjeldama kaardil esitatud maa-ala mõõtmeid.
Kõige levinumat graafilist mõõtkava tuntakse joonmõõtkavana - oma olemuselt on see lihtne joonlõik, millele on märgitud jaotis looduses vastavate pikkustega.
Mida täpsem on kaart, seda põhjalikumalt püütakse esitada ka joonmõõtkava üksused. Kui lihtsatel ülevaatekaartidel piisab nn kilomeetriklambrist või muust ühikulisest lõigust, siis topograafilistel kaartidel on komme, et joonmõõtkava jaotatakse mitmeks (nt neljaks kuni seitsmeks) ühikuliseks lõiguks. Sealjuures jäetakse üks ühikuline lõik 0-st vasakule ja jaotatakse omakorda nt kümme korda detailsemalt:
Joonmõõtkava põhiülesanne on võimaldada tööd mõõtesirkliga. Kui sirkliga märgitakse kaardil mõõdetav joonlõik, siis joonmõõtkavale asetades saab hinnata sirkli haarade vahele jääva pikkuse väärtust looduses.
Kõige detailsema jaotusega graafiline mõõtkava on põikmõõtkava, millel rööpjoonte ja kaldsirgete abil on võimalik põhiühikud jaotada kümnendikeks ja sajanditeks:
Peale eelnimetatute võib graafiliste mõõtkavade hulka lugeda mitmesuguseid eriotstarbega graafikuid kaardil teatud mõõtmete määramiseks:
- Latituudimõõtkava - graafik, mis näitab silindrilise projektsiooniga kaardil joonpikkuse muutumise funktsiooni eri laiuskraadidel;
- Järskuste mõõtkava - graafik, mis näitab maapinna kaldenurkade suurust sõltuvana samakõrgusjoonte vahemaast;
- Pindmõõtkava - ühikpind (näiteks 1 cm2) kaardil, mis näitab selle pinna suurust looduses.
Erinevalt tardkaardist ei vaja arvutikaart joonmõõtkava kui sellist - kui arvutikaart lubab pikkuste mõõtmist, siis vahemaad saadakse arvutuslikult otspunktide koordinaatidest, mitte aga otsese võrdlemise teel mingi ühikulise lõiguga.
