Topograafilised kaardid
Topograafilisi kaarte loetakse üldgeograafiliste kaartide alaliigiks. Tavaliselt on nende kaartide mõõtkava suurem kui 1:500 000. Sisu poolest on topograafilised kaardid ühed kõige detailsematest kaartidest. Neil kujutatakse kõiki olulisemaid maastikul esinevaid nähtusi ja objekte:
- veekogud (meri, järved, jõed, ojad jm)
- taimkatte elemendid (metsakooslused, sood, niidud, roostikud jm)
- pinnakatte elemente (liivikud, kivised alad jm)
- reljeef (tavaliselt samakõrgusjoonte abil) ja üksikud pinnavormid
- asustussüsteem (linnad, külad, hoonestatud alad, üksikud majad jm)
- teede- ja muud ühendusvõrgud
- majandustegevuse objektid (tehased, karjäärid, settebasseinid, üksikud objektid kuni valgusfoorini välja)
- haldus- ja elukorralduse seisukohalt muud olulised piirid (nt looduskaitsealad)
Erinevate maade topograafilised kaardid võivad välja näha väga erinevad. Ühelt poolt ei peeta erinevates maades kõiki asju ühtviisi oluliseks, et neid kaardile kanda. Teiselt poolt tuleb ka aru anda, et paljude nähtuste kaardistamine on väga aeganõudev ja kallis töö. Samuti mängivad kaartide väljanägemisel rolli eri maade kartograafilised traditsioonid.
