Loodusvarade kasutamine ja kaitse

Esimene edukas rakendusvaldkond, kuhu GISid Ameerika ülikoolide laboritest 1960. aastate lõpus jõudsid, oli nende riikide loodusvarade kasutamine ja kaitse. Canada oli esimene, kus hakkas tööle üleriiklik maakasutuse kohateabesüsteem.
Igal riigil on tarvis omada ülevaadet, kuipalju maad on üles haritud, milline on karjamaade või metsade seisund. Kus paiknevad kaitsealad ja mis jääb nende lähiümbrusse. Suurtel aladel või mägistes paigus on niisuguse info kogumisel asendamatuks abiliseks kaugseire.
Pikema-ajalises perspektiivis on sellise teabe varal võimalik kavandada näiteks teedeehitust või metsaraiet nii, et tulu oleks suurim ja kahjud loodusele võimalikult väiksed.

Lähiperspektiivis on selline teave oluline põllusaakide prognoosimisel või mägikarjamaade ülekarjatamise vältimisel.

Operatiivselt on tarvis määrata põua- või rahekahjustusi põldudel, kahjurite või tulekahjude hävitustöö ulatust metsas, üleujutuse või reostuse poolt mõjustatud maa-ala.

Vesi kui loodusvara vajab nii oma kasutuse ja kui ka kaitse puhul, et võetaks arvesse valglaprintsiipi^vt!. Kohateabesüsteemil on oluline roll selle praktilisel elluviimisel, sest väga palju teavet mingis valglas paiknevate ettevõtete, seal elavate inimeste ning seal toimuva maakasutuse kohta koguneb haldusjaotuse alusel (s.o. linnade, valdade, külade kaupa) või majandussidemeid pidi (firma "Suur ja Ilus" filiaal "Pisike ja Kena"). Lihtsate kaardialgebra tehetega on vajaliku kohateabe olemasolul võimalik vastata niisugustele olulistele küsimustele nagu

kuipalju inimesi elab N jõe valglas? - Ja selle kaudu arvutada võimalikku olmereostust.

kuipalju inimesi N jõe valglas elab paepealsetel? - Ja selle kaudu arvutada võimalikku ohtu põhjavee reostumiseks.

kus ja kuipalju maanteed või raudteed asub sellele jõele "piisavalt lähedal" (võttes selle "piisavuse" mõõduks näiteks, et õnnetusel mahavoolanud naftaproduktid jõuaksid jõkke tunni ajaga)? - Ja selle kaudu arvutada võimalike ennetusabinõude maksumust.

Maavarade leiukohtade otsimisel ja piiritlemisel on kartograafilised meetodid ammu kasutusel. GIS aitab neid meetodeid efektiivsemalt rakendada.

Kiirelt arenevad andmete kolmemõõtmelise analüüsi ja visualiseerimise võimalused muudavad GISi üha olulisemaks geoloogiliste andmete tõlgendamisel ja kaevanduste planeerimisel/juhtimisel.

Eluslooduse uurimisel on peamiseks edusammuks mikroelektroonika ja GISi niisugune ühendamine, mis võimaldab loomade liikumise jälgimist reaalajas.

Täiendavaks uurimiseks:
Ingliskeelsed:
GRID Arendal - ÜRO loodusvarade andmebaasi Põhjamaade tugipunkt
Bioregional Information System for the North American Rainforest Coast