Kaardialgebra

Koolis õpitud algebra tähendab aritmeetika üldistamist. Kui konkreetse liitmistehte kirjutame üles kujul 2 + 3 = 5, siis kahe arvu liitmine üldisel, algebralisel kujul oleks A + B = C
Kui rasterkujul kaardikiht A kirjeldab sademeid ühel vaatlusperioodil ja kaardikiht B - teisel, siis kaardikiht C näitab, palju oli sademeid kahel perioodil kokku.

Kaardialgebra ei tähenda mitte üksnes liitmist, vaid ka teisi aritmeetilisi tehteid. Ja mitte üksnes aritmeetilisi tehteid. Rasterkujul ruumiandmete puhul võime määratleda mingi operatsiooni, mis võimaldab A ja B põhjal arvutada C.


Sageli kasutatakse kaardialgebras loogilisi tehteid. Kõrvaloleval illustratsioonil esineb 1. kaardil kaks teineteist välistavat nähtust A ja B, 2. kaardil aga kaks teineteist välistavat nähtust C ja D. 3. kaardil on kujutatud eelmise kahe kaardi üksuste loogilised kombinatsioonid, mida saab selgitada mitmeti. Mõned näited:

  • F ja H on need A piirkonnad, kus ei esine D;
  • I ja G on piirkonnad, kus esineb nii B kui ka D;
  • J on piirkond, kus esineb nii A kui ka D (ja ühtlasi ei esine eelmisi välistavad B ja C
    • .

    Kaardialgebra on kasutatav ka andmete vektorkuju korral, kuid need operatsioonid on arvutuslikult palju keerukamad ja seetõttu võimalikud mitte kõigis GIS-ides. Kaardialgebra tehetest tulenevaid muudatusi automaatselt omaduste tabelitesse viima on võimelised aga vaid paremad kohateabesüsteemid.


    Tuldud teed tagasi