Uurinud Eesti taimestikku, rabamändide juurdekasvu, puude aastarõngaid ja nende laiuse seoseid kliimanäitajatega, Eesti põlispuude vanust, ajalooliste ehitiste ja maalitahvlite vanust dendrokronoloogia abil.

Osalenud partnerina Euroopa Komisjoni rahvusvahelises teadusliku koostöö Copernicus projektis "External factors forcing conifer growth variability at different frequencies during the Holocene in northern Europe and applications to ensure sustainable forest management" akronüümiga EXTRATERRESTRIAL, mis kestis kolm ja pool aastat 1998-2002. Praegu jätkab Eesti puude aastarõngalaiuste ridade kronoloogiate koostamist ja uurimist ühe põhitäitjana Eesti Teadusfondi projekti nr. ETF7510 Ekstreemsete sademete ja põudade esinemine Eesti muutuvates kliimatingimustes: nende kujunemise põhjused, prognoositavus ning avaldused siseveekogude veere˛iimis ja eluslooduses, 2008-2011, raames (vastutav täitja J. Jaagus).

Lehiste tüvedes esineb vahel mõistatuslikke paarisrõngaid: ikka üks kitsas ja üks lai aastarõngas vaheldumisi. Männivaksiku poolt paljakssöödud männikut uurimas 15 aastat hiljem Orava metskonnas Põlvamaal 2006. a.	Männitüve katva soomusetaolise korba järgi saab puu vanust arvata vaid ligikaudselt. Täpsema vanuse annavad aastarõngad tüves.
Oulanka rahvuspargis Ida-Soomes kasvavad puud aeglaselt, kuid talletavad aastarõngastes infot nii ilmastikutingimuste kui metsapõlengute kohta. Juulis 2008 Oulankal.	Keskaegne talalagi on korda tehtud, talad tumedaks värvitud. Poomkantidel on näha puuriaugud, kust on võetud puiduproovid talastiku ehitamisaja leidmiseks.
Puiduproov Sõrve poolsaarelt leitud laevavrakist. Tammetala ristlõikepinda on aastarõngaste mõõtmiseks silutud ja kriidiga töödeldud.	Viljandi nn. kodanikumaja Väike-Turu t. 8 on praeguseks juba ligi 200-aastane: seinapalkide aastarõngad näitasid, et hoone on ehitatud ilmselt 1811. aastal.