Oskan palkseintest ja talastikest võetud puiduproovide järgi leida hoone või talastiku ehitamisaasta. Olen teinud kindlaks paljude Eesti kirikute (Ambla, Anna, Audru, Pärnu Eliisabeti, Haljala, Harju-Risti, Järva-Jaani, Järva-Madise, Karja, Karuse, Keila, Kihelkonna, Koeru, Kullamaa, Kursi, Kuusalu, Martna, Mihkli, Noarootsi, Nõo, Nõva, Palamuse, Püha, Pühalepa, Rakvere, Tallinna Rootsi-Mihkli, Ruhnu, Tallinna Siimeoni, Valjala, Vormsi, Väike-Maarja) ja mõisahoonete (Alatskivi, Albu, Esna, Jälgimäe, Kammeri, Rahula, Saadjärve) katusetalastike ehitamisajad, taluhoonete (Haki, Kalame, Korsi, Kubja, Oruveski jt.) ja linnamajade (Tartus Jaani 16 ja 20, Jakobi 37 ja 45, Lai 30 ja 40, Lutsu 5, Struve 2, Tampere ja Uppsala maja, Treffneri gümnaasium; Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasium, Kolm Õde, Pikk 43, raekoda, Rataskaevu 22 jt.; Haapsalus Saue 11; Pärnus Pühavaimu 8, Viljandis Väike-Turu 8) ehitamis- ja ümberehitamisajad. Dateerinud (koos Ain Raaliga) Setomaa tsässonaid (Matsuri, Mikitamäe, Rokina, Serga, Uusvada, Võõpsu).

Tallinna Rootsi-Mihkli kiriku katuse all leidub talasid mitmest ümberehitusjärgust; katusenurk on läbi jooksnud ja talasid mädandanud, sarikaid on toestatud lisatalade ja postidega. 1531. aastal ehitatud seegina (vaestehaiglana) kasutatud hoone pühitseti Tallinna rootsi koguduse kirikuks 1733. a., katused põlesid 1770. aastal. Talastiku puiduproovide aastarõngad näitavad, et paar männipuidust tala on langetatud 1742. a. kasvuperioodi järel, enamik kuusetalasid on aga langetatud 1770. a. kasvuperioodi järel. Seega on hoonel tänini 1770. a. põlengu järel ehitatud katusetalastik.

Kuiva puidu puurimiseks ettenähtud õõnespuuriga saab ehituspalkidest pliiatsijämeduse (läbimõõduga 5 mm) pulgakese, mille küljelt mõõdetakse puu aastarõngaste laiused. Viimaste järgi saab (võrdlemise teel teiste aastarõngaridadega) leida palgipuu kasvamise aastad.

Kursi kirikut Puurmani lähistel on ehitatud ida poole suuremaks. Dendrokronoloogia võimaldas täpsustada ehitamis- ja ümberehitamisaegu. Katuseremondi ajal 2005. a. sai taladest dendroproove võtta.

Saadjärve mõisahäärberi katusetalastik näitab, et esialgsele talastikule on vaja olnud panna peale ristipidised talad, millelt sarikaid toestada. Aastarõngaste uurimise järgi teame nüüd, millal seda tehti: 1791. a. kasvuperioodi järel ehitatud katusetalastikule lisati tugevdustalad 1880. a. kasvuperioodi järel.

Ehitise vanuse määramise põhimõtet selgitab allolev joonis. Kõigepealt mõõdetakse kasvavate puude aastarõngaste laiused ja kujutatakse need graafikuna (pildil paremal). Seejärel mõõdetakse uuritava hoone palkide aastarõngaste laiused ja kujutatakse samuti graafikuna (keskel). Graafikuid võrreldakse omavahel ja leitakse, et teatud ajalõigu ulatuses (kattumine) on need väga sarnased. Sellest järeldatakse, et need aastarõngad on kasvanud samadel aastatel. Kuna kasvavatelt puudelt proovide võtmise aeg on teada, siis aastarõngaste reas tagasi lugedes saame teada, et uuritava palkmajakese aastarõngarea viimane aastarõngas on kasvanud aastal 1895 (aastaarv graafikujoone otsa kõrval). Kuna vanasti ehitati enamasti toorestest palkidest (s.t. palgipuude langetamise aja ja ehitamisaja vahe oli lühike), siis hoone ehitamisaastaks on tõenäoliselt hiliseima aastarõnga kasvamise aasta järgne aasta (siin 1896). Samamoodi saab leida näiteks liustikumoreeni mattunud puude hukkumisaastad (joonisel ülal) või sooturbas säilinud mändide eluaastad (joonisel vasemal).