Muuseumis maale ei puuri, vaid mõõdan puidule maalitud maali tammelaudade servalt aastarõngaste laiused ning teen nende järgi kindlaks maali ligikaudse maalimisaja. See on aidanud täpsustada tundmatute flaami maalide päritolu (koostöös Alar Nurksega, Eesti Kunstimuuseum). Olen aastarõngaste järgi täpsustanud ka Niguliste kiriku Brüsseli altari valmistamise aega ja dateerinud puitskulptuuri.
Maalimisaega saab aastarõngaste järgi määrata, kui tegemist on õhukestest tammelaudadest valmistatud maalitahvliga, mille tegemiseks on kasutatud nö. Balti tamme. Balti tamm on ajaloolises puidukaubanduses kasutatud mõiste Läänemere idaranniku sadamatest väljaveetud tammepuidu kohta 17. sajandil. Maalimiseks tehtud puittahvlite (maalipaneelide) valmistamisel tahuti laudade servast maha heledam maltspuit, kuna see on pehmem ja pehkimisaltim kui sisemine tumedam lülipuit. Seega saab maalitahvlites mõõta ainult olemasoleva lülipuidu aastarõngaste laiused. Maalitahvli aastarõngaste laiuste rida võrreldakse teadaoleva vanusega võrdlusridadega ja leitakse koht, kus uuritav aastarõngarida on sarnane võrdlusreaga. Nii saadakse maalitahvli aastarõngaste kalendriaastad. Kuna äratahutud maltspuidu aastarõngaste ligikaudne arv on teada, siis liidetakse see maalitahvli viimase aastarõnga kalendriaastale. Lisaks tuleb arvesse võtta, et maalitahvli puitu enne maalimist kuivatati mitu aastat. Saadakse ligikaudne aastate vahemik (kuni paarkümmend aastat), millal seda maalitahvlit tõenäoliselt kasutati maalimiseks. Selle ajavahemiku ühtimine kunstniku eluaastatega või stiiliperioodiga tõestab maali pärinemist sellest ajast. Leitud ajavahemiku mitteühtimisel teadaoleva kunstniku eluajaga või stiiliperioodiga on tõenäoliselt tegemist kas teise kunstniku tööga, varasema maali ülemaalinguga või maali hilisema võltsinguga.

See tuntud flaami barokkajastu kunstniku Clara Peetersi (1594 kuni ca 1657) jahisaaki kujutav maal on maalitud kahele tammelauale, mis tagaküljel põõnadega ühendatud. Tammelaudade aastarõngaread aitasid täpsustada maali valmimise aega. Alar Nurkse fotod, Eesti Kunstimuuseum.