1.
1) Tegemist on linnaga, mis asub seismiliselt aktiivses piirkonnas.
2) Kõige sademete rohkemad kuud on seal september ja oktoober.
3) See linn asub samanimelise lahe ääres ühe saare idarannikul.
4) See linn moodustab koos mitmete naaberlinnadega maailma ühe suurema linnastu ca 30 miljoni elanikuga.
5) Tegemist on pealinnaga, mille nimi tõlkes tähendab idapealinn.
2.
1) Tegemist on saarega, mille pindala on 63226 km2 ja mis jääb lähimast mandrist ca 200 km kaugusele.
2) Saare pinnamoes valdavad järsunõlvalised 600 - 1000m kõrgused platood ja massiivid; mida liigestavad sügavad jõeorud, kõrgeim tipp Ossa on 1617m.
3) Saare põhjaosas on lähistroopiline kliima, kesk- ja lõunaosas paraskliima.
4) Asustus paikneb peamiselt saare põhja- ja kagurannikul. Põllumajanduse põhiharu on karjakasvatus, peamiselt lamba- ja veisekasvatus.
5) Saar on oma nime saanud hollandi meresõitja järgi. Sama nime kannab ka üks meri.
3. Leia igale kliimadiagrammile sobiv asukoht. Kirjuta kliimadiagrammi tähistav täht kaardil õigesse kohta.
4. Märgi Läänemeremaade kontuurkaardile järgmised kohanimed:
Vättern Mälaren Gauja
Öland Bornholm Fyn
Lolland Rügen Limfjord
Kattegat
5. Ühenda sobivad paarid. Kirjuta punktiirile vastav täht.
a. innuitid ......rahvas Kesk-Saharas
b. tšetšeenid ......Madagaskari põlisrahvas
c. baskid ......Ida-Aafrikas savannialal elav rändrahvas
d. paapuad ......kääbusrahvas Aafrikas Kongo nõo troopilises
vihmametsas
e. pügmeed ......Põhja-Ameerika indiaanlased
f. navahod ......rahvus Lääne-Püreneedes Hispaania ja
Prantsusmaa piiril
g. ainud ......rahvas Gröönimaal ja Põhja-Ameerika
äärmises põhjaosas
h. handid ......rahvas Himaalaja lõunanõlvadel Nepaalis ja
Sikkimis
i. tuareegid ......soomeugri rahvas Siberis Obi jõgikonnas
j. šerpad ......rahvus Põhja-Kaukaasias
k. masaid ......rahvus Uus-Guinea saarel
l. malagassid ......rahvus Hokkaido saarel
6. Võrdle Soome, Eesti ja Läti aluspõhja ehitust.
7. Millega on tegemist? Mõlemasse lünka sobib üks ja sama sõna.
....................................... piirkondades on kolm aastaaega. Enne vihmade tulekut on palav ja niiske hooaeg, sest õhk muutub järk-järgult niiskemaks. Maa on aga kuudepikkuse põuaperioodi järel kuiv ja paljas. Vihmasel aastaajal on taevas kuude kaupa hall. Peaaegu iga päev on äikesetormid. Sageli tuleb ette üleujutusi. Pärast ........................................ algab pikk, jahe ja kuiv aastaaeg. Taevas selgineb ja üleujutused taanduvad. Uued vihmasajud algavad alles järgmisel aastal.
Kirjelda selle nähtuse tekkimise põhjust.
Too kaks näidet piirkondadest, kus see nähtus esineb.
a)....................................
b)....................................
8. Märgi joonisel olevatele numbritele vastavad kohanimed.
1)…………………….(väin)
2)…………………….(meri)
3)…………………….(meri)
4)…………………….(poolsaar)
5)…………………….(poolsaar)
9. Joonisel on kujutatud lumepiiri kõrgust maakeral.
E - ekvaator, V - Vähipöörijoon, K - Kaljukitsepöörijoon
N - põhjapolaarjoon, S - lõunapolaarjoon, M - maailmamere tase
a) Selgita, miks ei ole lumepiir kõige kõrgemal mitte ekvaatori vaid pöörijoonte kohal?
b) Selgita, miks peaaegu kõikjal lõunapoolkeral asetseb lumepiir madalamal kui vastavatel laiustel põhjapoolkeral?
10. Päike Antarktise taevas ei "liigu" nii nagu Eestis. Millised on erinevused?
Ühe 68 m sügavuse Antarktise järve põhjas on mõõdetud veetemperatuuriks 25,5 ?C - hoolimata sellest, et aasta keskmine õhutemperatuur on seal -20 ?C. Soojuse põhjuseks ei ole ka kuumaveeallikad. Millega võiks seda seletada?
Antarktises nimetatakse teatud piirkondi oaasideks. Kirjelda neid lühidalt.
11. Selgita kolme võimalust, kuidas tekib sooldunud pinnas.
a)............................................................
b)............................................................
c)............................................................
Selgita kahte taimede kohastumist eluks sooldunud pinnasel.
a).............................................................
b).............................................................
12. Paranda järgnevas tekstis olevad vead.
Ulatuslikku tasandikuala Põhja-Ameerikas Kordiljeeridest ida pool nimetatakse Suurtasandikuks. Suurtasandik madaldub astanguliselt ida suunas Kesktasandikuks. Mõlemad tasandikud jäävad keskaegkonnas kujunenud platvormialale, mis on võrdlemisi rikas maavarade poolest, eriti palju leidub seal naftat ja maagaasi. Loodusliku kooslusena levisid sel alal valdavalt lehtmetsad hiigelsuurte piisonikarjadega. Praegu on need alad tugevasti inimtegevusest mõjutatud ja loodusliku ilmega paiku on seetõttu väheks jäänud. Suurtasandik on tänu viljakale pinnasele valdavalt põllustatud, siin kasvatatakse peamiselt nisu ja maisi. Kesktasandik on kasutust leidnud ulatusliku karjamaana.
13. Leia kontuuridega kujutatud saarte nimed ja märgi iga saare juurde, millisele riigile see kuulub?
Täida lüngad, kirjutades sinna sobiva saare nime (saared vali kontuuridega kujutatute hulgast).
a) Neist saartest on kõige põhjapoolsem .............
b) ............... saarel kasvatatakse riisi, suhkruroogu ja kohvi, ning seal leidub rikkalikult naftat.
c) .............. läänerannikul asuvad suured linnulaadad.
d) .............. saarel on peetud taliolümpiamänge.
14. Igikeltsaalade maastikel on palju omapäraseid jooni. Iseloomusta neist lühidalt nelja.
a).......................................................
b).......................................................
c).......................................................
d).......................................................
Nimeta kaks Eestist pärit looduseuurijat, kes möödunud sajandil panid aluse igikeltsa uurimisele Siberis.
a)........................
b)........................
15. Nimeta kultuurtaim, mille kasvatamine tõi möödunud sajandi teisel poolel jõukuse Abja piirkonna talumeestele?
16. Viljandimaad nimetatakse tihti Mulgimaaks. Milline osa praegusest Viljandimaast on olnud ajalooliselt Mulgimaa?
