GEO.NET’i eesmärk on hoogustada Internetis paikneva geograafilise informatsiooni kasutamist.
Paljud küsimused, nagu...

Kasutades Interneti kasutajaliidest World Wide Web (WWW), on "geograafiliste" küsimustega tegelemiseks vaja arenenud tehnikat, mis on alles praegu võrgukasutajatele kättesaadavaks muutumas.

Geo.Net on suunatud eelkõige koolidele, õpilastele ja õpetajatele. Meie arvates on see tõhus moodus teavitada inimesi üle kogu maailma geograafilise informatsiooni maailma muutumisest. Paberkaardid, atlased ja teised "muutumatud" ruumiandmed lähevad telefoniraamatute ja postitatavate kirjade teed, neid täiendatakse pidevalt ja asendatakse interaktiivse võrgukeskkonnaga.

Geo.Net tahab pakkuda hariduslikku võimalust igaühele, kellel on vaja töötada ruumilise informatsiooniga. Kuna me kõik oleme oma elus kasutanud teedekaarti, aadressiregistrit või maailma atlast, siis on vajalik iga inimese juurdepääs Geo.Net’ile. Kunagi oleme me kõik pidanud õppima kaardi kasutamist tee leidmisel, nüüd tuleb meil aga õppida võrgus oleva geograafilise informatsiooni kasutamist.

Geo.Net sai alguse Salzbergi Ülikooli Geograafilise Informatsiooni Töötlemise keskuses. Mitmete Euroopa riikide partnerite kaudu püüame jõuda kogu mandri haridusasutusteni ja õpilasteni. Ilma geograafilise informatsiooni tööstuse sponsorite toetusteta ei oleks selle projekti läbi viimine võimalik olnud. Sponsorite abiga saame koostada ja levitada CD-ROM-i, mille ressurssid võimaldavad Teie võrgubrausereid tunduvalt "ruumilisemaks" muuta!

Geo.Net seisneb uurimises, sukeldumises Interneti virtuaalsesse maailma. Selle abiga saame avastada tegelikku maailma Interneti vahendusel. Geo.Net aitab leida vastuse küsimusele, kuidas saab WWW aidata omandada teadmisi keskkonnast, määrata suundi, külastada erinevaid maailma paiku, leida kõike, mida peaksid teadma igasuguste ruumide kohta ja teha sead kõike rõõmu ja põnevusega!

GEO.NET on Euroopa algatus, mida on aidanud koostada ja toetada mitmed partnerinstitutsioonid üle terve mandri:

Partnerinstitutsioonid
	Austria University of Salzburg Department of Geography and Geoinformation Contact: Barbara Mayerhofer e-mail: barbara.mayerhofer@sbg.ac.at
	Pedagogic Academy of the Diocese of Linz Contact: Alfons Koller e-mail: kol@mail.padl.ac.at
	Estonia University of Tartu, Institute of Geography Contact: Jüri Roosaare e-mail: roosaare@ut.ee
	Germany University of Muenster Department of Geoinformatics Contact: Olaf Nölle e-mail: nolleo@ifgi.uni-muenster.de
	Greece University of the Aegean Department of Geography Contact: Nikolaos Soulakellis e-mail: n.soulakellis@aegean.gr
	Hungary Hungarian Academy of Sciences Geographical Research Institute Contact: Ádám Kertész e-mail: KerteszA@helka.iif.Hu
	Poland Jagiellonian University Department of Geography Contact: Wojciech Widacki e-mail: wwidacki@gis.geo.uj.edu.pl
	Russia Pushchino Specialized Center for New Information Technologies (CNIT), Pushchino State University Contact: Alexander Simonov email: simonov@informika.ru
	Spain University of Girona, GIS Center (SIGTE) Contact: Irene Compte e-mail: irene@skywalker.udg.es
	United Kingdom Liverpool Hope University College Contact: Karl Donert e-mail: donertk@livhope.ac.uk

Oodatakse huviga uusi partnereid eelkõige selleks, et laiendada GEO.NET’i ulatust rohkematesse riikidesse ja keeltesse ning hõlbustada CD levitamist. Kui olete kaasalöömisest huvitatud, siis saatke palun teade aadressil geonet@mail.geo.sbg.ac.at!

GEO.NET pakub ressursse kogu Netd@ys’i algatuse raames ja sellest kaugemalegi ning selle eesmärk on jõuda väga paljude inimesteni.

Uutest arengusuundadest ja käimas olevate tegevuste kohta loe GEO.NET´i koduleheküljelt aadressilt http://www.geo.sbg.ac.at/projects/geonet/index.htm

Veebikaardistamine

Antud osas vaadeldakse mõningaid "ruumiliste kommunikatsioonide" põhisambaid Internetis. Täpsema informatsiooni saamiseks kasuta tekstis esitatud linke.

WWW sai alguse traditsiooniliste materjalide "riputamisega" Internetti. Esimesed sellised dokumendid sisaldasid igasuguseid tekste, mis olid omavahel viidetega otseselt seotud (hypertext). Järgmiseks lisati pildid, paigutades need teksti ja luues mehhanismi nende omavaheliseks ühendamiseks. Sealt edasi oli ainult väike samm kaartide kujutamiseks piltidena ja seejärel nende kättesaadavaks tegemine Internetis (ja WWW arengu ülevaade jätkub: vt. http://www.w3.org).

Kuna kaardid on terviklikud, aga tihti kasutatakse neid vaid väga kohaliku informatsiooni allikana, siis võeti kasutusele nn kujundkaartide tehnika. See tehnika võimaldab kasutajatel ühendada üht konkreetset kohta kaardil mingi muu informatsiooniga selle koha kohta. Klõpsates ühele kaardi "kuumadest punktidest", muutuvad lugejale kättesaadavaks muud dokumendid, detailsem informatsioon ja ühendus teiste interneti ressurssidega. Proovi kaarte: http://www.vtourist.com!

See tehnika on juba praegu väga võimas, kuigi potentsiaal on samal ajal piiratud, kuna kasutaja saab järgida vaid neid linke, mille kaardi autor on kaardile kodeerinud. Muudele küsimustele kasutajat huvitava koha kohta selle tehnikaga veel vastust ei leia.

Vaid mõne aastaga arenes WWW hüpermeedia süsteemist täielikuks arvutusplatvormiks. Geograafilise informatsiooni kasutajatele tähendab see põhimõtteliselt seda, et WWW-s saab teha kõike, mida tavalise arvutiga.

Üleminek toodetud, muutumatutelt dokumentidelt interaktiivsele platvormile igasugu geograafilise informatsiooni käsitlemisel on võimalik "kliendiserveri tehnoloogia" abiga. Virtuaalselt saab iga Internetti ühendatud arvuti osutada "teenust" ja sellele teenusele juurde pääsemiseks kasutame me veebibrausereid, nagu Netscape Navigator (NN) või Internet Explorer (IE). Selleks, et mõningate tehniliselt enam arenenud serveritega paremat ühendust saada, peame me suurendama oma veebibrauseri suutlikkust, et ekraanile oleks võimalik saada ka muud peale teksti ja graafika.

Selleks on põhimõtteliselt kaks võimalust: esiteks võib brauseri funktsionaalsust suurendada tarkvara lisamisega. Sõltuvalt konkreetsest tehnikast on selleks mingi "Plugin" programm või "ActiveX"-seadis ( http://www.microsoft.com/com/tech/ActiveX.asp). Peale sellise tarkvaraosa installeerimist on meie brauser võimeline enamaks kui enne, näiteks kuvama dünaamiliselt ja aitama meid töös kaardiga. Mõned Plugin-id on üldised arvuti graafikatarkvarad (vt http://www.netscape.com/plugins), teised töötavad vaid väga spetsiifiliste kaardiserveritega.

Teise võimalusena võime kasutada Java keskkonda, mida võimaldab enamik olemasolevaid brausereid. See on nagu väike arvuti veebibrauseri sees, mis võimaldab kasutada mistahes Interneti veebileheküljelt laaditud tarkvara (vt http://www.javasoft.com). Java programme saab praegu kasutada veebibrauseri siseselt igasuguste ülesannete lahendamiseks, näiteks serverist geograafiliste andmete laadimiseks ja kuvamiseks ning küsimustele vastuste leidmiseks (proovi näiteks http://www.thetrip.com/usertools/flighttracking/graphical/random). Ehkki enamik brausereid on võimelised Java koodist aru saama, peab siiski eelnevalt kindlaks tegema, et selline võimalus on olemas (NN: Edit/Preferences/Advanced; IE: View/Internet Option/Security). Nagu muu tarkvaragi, on ka võimsad Java rakendused tavaliselt väga mahukad. Sellisel juhul ei ole tarkvara mahalaadimine ja veebilehekülje üheaegne vaatamine võimalik. Seetõttu tuleb osad Java rakendused eelnevalt installeerida nagu Plugin’idki.

Nagu me WWW ruumiteenuste uurimisel näeme, kasutatakse neid tehnoloogiaid üha enam kasutajatele ruumilise informatsiooni kättesaadavaks tegemisel. Mõned veebisaidid moodustavad serveris siiamaani vastuseid küllaltki keerukatele küsimustele ja saadavad seejärel kasutajale ainult teksti ja pildid http://www.chicago.com/airliners/gc.html, kuid kui me tahame muuta oma esialgset küsimust, kaarti suurendada, muuta kuvatud kaardikihte vms, siis on iga liigutusega seonduv edasi-tagasi käik serverisse küllalt aeganõudev, juhul kui soovitud võimalus üldse olemas on! Enamik arenenud georuumilisi teenuseid kasutavad seetõttu kas Java võimalusi või nõuavad Plugin’ide installeerimist.

Geo.Net tahab aidata Sul tutvuda meie maailma ruumilise ulatusega Internetis. Proovi teada saada, kuidas saaksid panna arenenud veebitehnoloogiat enda jaoks töötama, kuidas saad informatsiooni paikade ja kauguste, nähtuste ja teiste geograafia aspektide kohta. Ja pea meeles, et tavapärane kaart oli vaid ruumilise informatsiooni esitamise vahend paberil. Kuna nüüd on meie kasutada dünaamiline, interaktiivne meediakeskkond, siis saab sõna "kaart" hoopis teise tähenduse. Enamikel juhtudel ei ole kasutaja eesmärk mitte niivõrd kaardi saamine, vaid mingile küsimusele vastuse leidmine. Vahel on vastust kõige parem esitada kaardina, vahel aga lihtsalt arvuna ( http://www.mercury.demon.co.uk/dist/dodist.html)

Edasiseks uurimiseks on kaks võimalust: esiteks võid vaadata erinevaid veebis olevaid "geoteenuseid" või teiseks, minna asjasse sügavuti. Paljude väga võimsate rakenduste puhul tuleb veebibrauserile lisavõimsust installeerida ja Geo.Net on siinakohal abiks. Vaata järgnevaid alapeatükke ja Sa leiad, et Sulle avaneb juurdepääs paljudesse võimsatesse ruumirakendustesse Internetis!

Geoteenused

Geograafilise informatsiooni teenused võrgus ei ole kättesaadavad mitte ainult üldiste veebikaardistuse tarkvaratoodete kaudu, vaid sageli võivad neid otse kasutada kliendid, kel ei ole vaja midagi teada veebikaarditsusest ja kes ei pea installeerima brauseri lisaosi. Enamik neist teenustest on mõeldud vaid ühe kindla ülesande täitmiseks või mingile spetsiifilisele küsimusele vastuse leidmiseks, näiteks "näita mulle SELLELE tänavale tsentreeritud linnakaarti". Selliste ülesannete täitmiseks sobivad otse kasutajale suunatud geoteenused väga hästi. Georuumilisi teenuseid pakutakse võrgus jällegi väga palju ja alljärgnevad näited peaksid Sul aitama algust teha.