Eesmärgid

• hinnata põhikoolilõpetajate teadmiste ja oskuste vastavust riikliku õppekava geograafia ainekavas ettenähtud õpitulemustele;
• saada tagasisidet õppeasutuse, õpilaste ja õpetajate töötulemuste kohta;
• anda koolidele ning õpetajatele võimalus hinnata oma õpilaste õpitulemusi üleriigilisel taustal;
• tulemuste põhjal planeerida ja teha muudatusi geograafia ainekavas, õppekirjanduses, õpetajate täiendkoolituses.

Korraldus

Eksam toimub 7. juunil 2001. Eksamitöö kirjutamiseks on aega 120 minutit. Eksamitöö koosneb kahest eraldi osast. I osa ülesanded lahendab õpilane atlaste abil, II osa ülesannete lahendamisel ei ole lubatud atlasi kasutada. Eksamitöö koostamisel arvestatakse Maailma atlase ja/või Kooliatlase ning Eesti atlas koolidele kasutamisvõimalusega.

Kui koolis on geograafia eksami kirjutajaid palju ja sellest tingituna ei jätku kõigile korraga atlasi, siis on lubatud osal õpilastel alustada eksamit II osa küsimustele vastamisega, mis ei vaja tööd atlastega. Tingimata tuleb silmas pidada aga seda, et õpilane peab enne ühe osa ülesannetele vastamise lõpetama ja siis saab ta vastama hakata teise osa ülesannetele. Mõlemad eksamitöö osad ei tohi korraga õpilase käes olla.

Eksami korraldamisel palume arvestada asjaoluga, et aega vastamiseks on kummagi osa jaoks ca 60 minutit. Õpilase soovi korral võib lubada eksamitöö osade lahendamisele kulutatava aja suhet muuta, kuid kogu töö kirjutamiseks võib kulutada kokku 120 minutit.

Koos eksamitöödega saadetakse kooli hindamisjuhend, mille alusel kooli eksamikomisjon hindab iga õpilase eksamitöö viie palli süsteemis.

Eksami vorm

Eksam on kirjalik ja eksamitöö ühes variandis.

Eksami tase

Küsimused ja ülesanded hõlmavad järgmisi tasandeid:

Eksamitöö koostamisel lähtutakse kehtivast Eesti põhi- ja keskhariduse riikliku õppekava geograafia ainekavast, selles toodud nõuetest õpitulemustele põhikooli lõpuks.

Nõutavad teadmised ja oskused

Õpilased peavad eksamil teadma ja oskama järgmist:
1. oskab lugeda üldgeograafilisi ja temaatilisi kaarte legendi abil;
2. oskab määrata suundi plaanil ja kaardil;
3. oskab mõõta vahemaid kaardil;
4. oskab määrata geograafilisi koordinaate ja mõistab nende vajalikkust;
5. oskab ajavööndite kaardi abil määrata kellaaega maakera eri kohtades;
6. oskab lugeda suuremõõtkavalist kaarti ja koostada kaardil esitatud maa-ala kirjelduse (pinnavormide kuju ja kõrgus, maakasutuse, veestiku, teede, asutuse iseloom);
7. oskab üld- ja temaatiliste kaartide abil iseloomustada konkreetse piirkonna asendit, pinnamoodi, kliimat, veestikku, taimestikku, maakasutust, loodusvarasid, rahvastikku, asustust, teedevõrku, majandust ja analüüsida nende vahelisi seoseid;
8. oskab iseloomustada ja analüüsida graafikutel, diagrammidel, tabelites, skeemidel, piltidel esitatud geograafilist informatsiooni;
9. oskab jooniste abil selgitada Maa siseehitust, maakoore ehitust ja laamade liikumist;
10. oskab selgitada vulkaanide ja maavärinate levikut ning seostada seda maakoore ehitusega;
11. oskab selgitada kivimite tekkimist ning tuua näiteid erinevatest kivimitest;
12. oskab nimetada maismaa pinnavorme ja seletada nende erinevust väliskuju ja üldkõrguse järgi;
13. oskab selgitada välisjõudude mõju pinnamoele ning tuua vastavaid näiteid;
14. oskab selgitada kliima ja ilma erinevust;
15. oskab selgitada ookeanide ja merede ning pinnamoe mõju kliimale;
16. oskab joonise abil üldjoontes selgitada polaaröö ja -päeva tekkimist;
17. teab põhikliimavöötmete paiknemist ja oskab iseloomustada nende kliimat;
18. oskab tuua näiteid kliima mõjust inimtegevusele;
19. oskab nimetada erinevaid veekogusid ja selgitada nende erinevust;
20. oskab iseloomustada jõgede tegevust erineva languga jõelõikudel (sälk-, lamm- ja kanjonoru kujunemine, loogete, sootide ja delta teke);
21. oskab selgitada jõgede veerežiimi sõltuvust kliimast;
22. oskab üldjoontes selgitada vee liikumist maailmameres (hoovused, looded, lainetus);
23. oskab selgitada liustike tekkepõhjusi, mandri- ja mägiliustike erinevust ning tuua näiteid nende levikust;
24. teab riigi või selle osa rahvaarvu mõjutavaid tegureid;
25. teab maakera tihedamalt ja hõredamalt asustatud alasid, oskab kaardi abil analüüsida rahvastiku paiknemist mõjutavaid tegureid;
26. teab peamiste loodusvööndite (jää- ja külmakõrbed, tundrad, parasvöötme metsad, parasvöötme rohtlad, vahemerelised alad, kõrbed, savannid, vihmametsad) levikut ja oskab neid iseloomustada (kliima, veestik, mullatekke tingimused, tüüpilised taimed ja loomad);
27. oskab seletada looduse mõju inimtegevusele ja nimetada peamisi keskkonnaprobleeme erinevates loodusvööndites;
28. oskab seletada kõrgusvööndilisuse kujunemist ja tuua vastavaid näiteid;
29. oskab jooniste ja temaatiliste kaartide abil kirjeldada Eesti geoloogilist ehitust (aluspõhi, pinnakate) ja tunneb peamisi kivimeid;
30. teab Eesti maavarasid ning nende kasutamisvõimalusi;
31. teab Eesti pinnavorme ja oskab tuua näiteid erineva tekkega pinnavormidest;
32. oskab iseloomustada Eesti kliimat ja seda kujundavaid tegureid;
33. teab Läänemere eripära ja selle põhjusi ning oskab tuua näiteid olulisematest Läänemerega seotud keskkonnaprobleemidest;
34. oskab tuua näiteid erineva tekkega Eesti järvedest;
35. oskab seletada soode tekkimise põhjusi;
36. teab sisevete, sh põhjavee tähtsust inimtegevusele;
37. teab üldjoontes muldade teket ja arengut mõjutavaid tingimusi Eestis;
38. oskab iseloomustada ja hinnata inimtegevuse mõju Eesti loodusele ning tuua näiteid;
39. oskab iseloomustada Eesti rahvastikku ja selle muutusi (rahvaarv, paiknemine, linna- ja maarahvastik, iive, migratsioon, soolis-vanuseline ja rahvuslik struktuur, tööjõud);
40. oskab iseloomustada Eesti majandusgeograafilist asendit;
41. oskab iseloomustada Eesti energia-, põllu- ja metsamajanduse arengueeldusi ning praegust olukorda;
42. oskab analüüsida erinevate veondusliikide arengueeldusi ning praegust olukorda Eestis;
43. oskab märkida kontuurkaardile järgmised kohanimed: