ESRI, üks geoinfosüsteemide juhtivaid loojafirmasid maailmas, pakub juba mõnda aega võimalust hankida endale tasuta geoandmete brauser ArcExplorer (AE), millest praegu on saadaval versioon 1.1.

Võimalikud kohad, kust AE ka endale hankida:

• ESRI kodulehekülje tarkvarapaigalt
• Eesti Kaardikeskuse koduleheküljelt
• Eesti väikefirma Spadec koduleheküljelt
• mitmesugused georessursside CD-ROM-id (näiteks GEO.NET).

Lisaks Internetist kättesaadavatele, peamiselt maailma ja USA kohta käivatele andmetele võimaldab ArcExplorer töötada otse vektorandmetega. Ta võimaldab ka ise kaarte kokku panna lähteandmetest, mis on kas shape-faili (vektorandmed) või tif-faili (rasterandmed) kujul. Tavaliselt valmistatakse need andmed ette programmiga ArcView, mis on ESRI tarkvarapere keerukuselt järgmine aste.

Nende failide endi modifitseerimiseks puuduvad vahendid, nii et AE võimalused võiks jagada kaheks:

• geoandmete esituse valik
• andmepäringud

Shape-failid kujutavad endast geoandmeid üksikute kaardikihtide kohta, kuidas aga digitaalkaart esitatakse (millised kihid on nähtaval, milliste klassifitseeritavate väljade ja milliste klassifitseerimismeetodite alusel andmed rühmitatakse; kasutatavad värvid, mustrid, joone tüübid ja jämedused; tingmärgid, mõõtkava, vaateväli jne.), see vajab täiendavat infot, mis ArcExplorer'i puhul säilitatakse projektfailis (laiendiga .aep). Projektfail on ASCII-s ja mõnikord võib olla vajalik tema sisu "käsitsi" modifitseerida (kataloogitee seadmine).

Projektfailid võimaldavad täpselt samadest andmetest (shape-failidest) luua väliselt täiesti erinevaid kaarte.


ArcExploreriga kasutatavad andmed Eesti kohta

Niisuguseid andmeid Eesti kohta on praegusel hetkel saadaval kahest kohast:

• Eesti Kaardikeskuse koduleheküljelt (Eesti baaskaardi Pühajärve lehe kihid veidi lihtsustatud kujul);
• TÜGI kodulehe kooligeograafia sektsioonist leida GIS-i päevaks tehtud näidisprojekti ja valiku EGCD shape-faile, mille täiskomplekt saab üldkättesaadavaks selle CD valmimisega 1999.a. aasta lõpus

(esialgne, detailsem õpetus teoksil)

Kõige parem on programmiga tutvumist alustada mõnd näidisprojekti kasutades (kas kaardikeskuse näide.aep või geograafiainstituudi eestimaa.aep). Käivitage AE ja avage oma kaustas olev lokaalne projekt. Proovige näidisprojekti varal selgeks saada AE töö põhijooned.

ArcExplorer kujutis koosneb parempoolsest kaardi- ja vasakpoolsest legendiaknast, mille vahekord on muudetav (kuidas?).

Kaart koosneb sisse- ja väljalülitatavatest kihtidest, mida nimetatakse teemadeks. Kaart kuvatakse teemade kaupa, altpoolt ülespoole, seega teemade järjestusest oleneb, mida lõpptulemusel näha on. Samad andmed võivad erinevatel teemadel korduda, olles esitatud erinevate tingimustega (näiteks ühel jõed sinise joonega vastavalt andmevälja CODE sisule ja teisel tekstina vastavalt andmevälja SELETUS sisule). Teemasid saab ükshaaval lisada ja eemaldada. Kogu kompositsioon salvestatakse (korraldused Save Project ja Save as...) projektina, mida saab avada vaid AE ise. Korraldustega Copy to... (Edit menüüst) saab valida erinavaid eksporditingimusi.

Brauseri nuppude tähenduse saab kergesti teada, kui hoida hiirekurorit veidi aega nupul - kõrvale ilmub selgitus. Enamusi tegevustest saab valida ka menüüdest, kuid kõige parem on seda teha hiire paremat klahvi kasutades - avaneb hüpikmenüü, mis pakub operatsioone, mida parajasti aktiivse objektiga teha saab. Näiteks on kõrvaloleval illustratsioonil avatud hüpikmenüü legendis kaardikihi "KÕRGUSVAHEMIK" jaoks. Võimalik on kõrgusvahemike legendi mitte näidata (eemaldades linnukese korralduselt Display Thematic Classification) nagu on tehtud järgmise kihi "ESAARED" jaoks. Menüü järgmine rida (Clear...) aga kustutab klassifikatsiooni sootuks.

Korraga võib olla aktiivne üks teema (legendis esile tõstetud), mille omadusi saab muuta. Selleks tuleb kas menüüst või nupureast valida Theme properties... (kehtib aktiivse teema kohta) või teha legendis teema nimel (võib kasutada suvalise teema puhul) hiire topeltklõps.

Juhul kui kihil olevad objektid on klassifitseeritud, siis saab vastava legendikategooria värvikastil klõpsates kaardil esile tuua selle kategooria objektid. Esiletoodud objektid värvitakse teatud värvi (vaikejuhul kollaseks, kuid see värv on muudetav).

Infonupp lubab kuvada andmebaasi sisu valitud kaardielemendi kohta, otsingunupp võimaldab tekstiotsingut aktiivse teema andmebaasis. Selliselt on hea otsida näiteks kohanimesid. Päringu tegemiseks on päringunupp, mis käivitab päringuakna. Leitud objektide omadused ilmuvad tulemuste aknasse, neid võib kaardil esile tõsta või arvutada mõne omaduse alusel nende statistilised näitajad. Päringu tulemused võib ka salvestada eraldi failina, et viia neid mõnda andmeohjesüsteemi.

Eesti kogurahvaarvuks võtke 1 453 844 inimest. Kasutage päringu tulemuste summaarset statistikat, et saada vastavates asulates elavate inimeste koguarv. Protsent tuleks leida näiteks kalkulaatorit kasutades.

Üks asi, milles ArcExplorer on suhteliselt nõrk (võrreldes kasvõi Exceli koosseisu kuuluva Microsoft Map-iga) on andmete klassifitseerimine. Kasulik on seda ise proovida, salvestades oma projekti mingi muu nime all.