Hea võimaluse, kuidas oma andmete alusel temaatilisi kaarte koostada, annab Microsoft Map (Office 95-s kandis ta nime DataMap). Tegemist on ühega tabelarvutuse programmi Excel mitmetest lisandmoodulitest.
Kaardikoostamisliides Microsoft Map on Excelis olemas alates versioonist 7 ja ta vajab tavaliselt paigaldamistvt! ja andmete häälestamist.
Kaardiliidese aluseks on tuntud geoinfo tarkvara MapInfo, mille vormingus olevate ruumiandmete visualiseerimiseks Map ongi.
Visualiseerimist tuleks mõista nii, et ruumiandmed (näiteks maakonnad vektorkujul pindobjektidena) peavad olema varem MapInfos valmis tehtud ja Microsoft Map neid kasutama häälestatud, kuid arvutikaardi esitusviisi saab kujundada ise ning oma (vastavalt vormistatud) andmete põhjal.
Iga Microsoft Mapiga loodud kaart tehakse nn. kaardimalli (Map Templete) alusel ja koosneb üksteise peale kujutatavatest kihtidest (Map Feature), näiteks riigid, jõed, pealinnad. Nendest kihtidest ühe, nn. teemakihi jaoks saab kasutada tabelandmeid erinevat tüüpi teemakaartide koostamiseks.
Teemakihi saab siduda tabeli andmetega, moodustades niiviisi konkreetse teemakaardi.
Loodavaid teemakaarte on kuut tüüpi:
Individuaalväärtused (category shading) - valitud tunnuse iga kategooria värvitakse kaardil eri värviga või kujutatakse eri sümboliga. See on ainus teemakaardi tüüp, mida saab koostada nominaalsete tunnuste (tekstimuutuja) alusel.
Vahemikväärtused (value shading) - valitud tunnuse väärtused (peavad olema arvulised!) värvitakse vahemike (klasside) kaupa. Võimalik on määrata:
a) klasside arvu,
b) klassifitseerimisviisi:
- võrdsed vahemikud
- võrdne hulk objekte igas klassis.
Siin on võimalik andmeid enne ka gruppeerida (kasutada grupi summat, keskmist või sagedust).
Punkttiheduskaart (dot density map), mis vastavalt nähtuse hulgale kuvab pinna sisse teatud hulga suuri või väikesi punkte.
Sümbolikaart (graduated symbol), mis kuvab valitud punktnähtuse esinemise kohtadesse (näiteks linna asupaika) erineva suurusega sümbolid vastavalt nähtust iseloomustavatele arvudele (näiteks rahvaarvule).
Sektordiagramm (pie chart) - võimaldab kasutada iga nähtuse kohta mitut arvu, et esitada sisemist struktuuri.
Tulpdiagramm (column chart) - analoogselt eelmisega, kuid lubab kasutada ka mitteproportsionaalseid tulpi (kujutada absoluutväärtusi).
Nagu alltoodud joonisel näha, saab ühe teemakihi (antud juhul Eesti maakonnad) erinevate omaduste alusel (näites maakondade omavalitsusüksuste keskmine pindala, rahvaarv ja meessoost elanike vanuseline struktuur) samal kaardil kasutada mitut esitusviisi (võrdsete vahemikega vahemikväärtused, punkttiheduskaart, sektordiagramm).
Loodud kaart on OLE objektina kasutatav kõigis Office'i programmides (seega siis lisaks Excelile ka näiteks Wordis ja PowerPointis).
Sellise kasutusviisi puhul jääb kaart "elavaks" - kaardil kajastatakse kõik hiljem andmetabelis tehtud muudatused. Kui ei soovita kaardi edasist sõltuvust andmetest, on võimalik ta ümber salvestada pildina.
