Projektsioonide liigitamine
Projektsioone on liigitatud mitme erineva põhimõtte järgi, nt projektsiooni omadusi aluseks võttes või ka projektsiooni regionaalse sobivuse järgi (nt maailma projektsioonid, poolkerade projektsioonid, mandrite projektsioonid jne).
Silindriliste projektsioonide kaardi põhijoonis on ristkülikuline. Normaalaspekti on kõige kergem ära tunda, sellel on kõik meridiaanid ja paralleelid omavahel ristuvad sirged jooned. Erinevus silindriliste projektsioonide vahel seisneb väliselt ainult paralleelide vahe muutumises.
Pseudosilindriliste projektsioonide põhiline esitusvorm on normaalaspekt. Siis iseloomustab neid nagu ka silindrilisi projektsioone sirgjooneliste paralleelide olemasolu ning võrdse vahega meridiaanid. Erinevuseks silindriliste projektsioonidega on aga kõverad meridiaanid (va telgmeridiaan).
Projektsioonid sobivad eelkõige tervet maailma kujutavate kaartide jaoks, kusjuures polaarpiirkondade väiksem jooneline moonutus annab neile silindriliste projektsioonide ees selge eelise. Tavaline on, et pseudosilindriliste projektsioonide puhul otsitakse pilkupüüdvat vormilist lahendust.
Koonilisi projektsioone iseloomustavad normaalaspektis (muud aspektid esinevad aruharva) kiirjad sirgjoonelised meridiaanid ja kontsentrilised ringjoonelised paralleelid. Koonilised projektsioonid sobivad eelkõige keskmistel laiustel paiknevate, ida-lääne suunas väljavenitatud alade esitamiseks.
Kooniliste projektsioonide heaks küljeks on meridiaanide koonduvuse võrdlemisi loomulik esitamine ja erinevate moonutuste vaoshoitus. Koonilisi projektsioone on silma järgi üksteisest raske eristada. Erinevus seisneb meridiaanidevahelises nurgas ja paralleelide vahedes.
Pseudokoonilisi projektsioone eristab normaalaspektis (muud aspektid on jällegi haruldased) koonilistest projektsioonidest kõverate meridiaanide olemasolu. Paralleelid on sarnaselt koonilistega kontsentrilised ringjoone kaared.
Polükoonilised projektsioonid, nagu nimigi ütleb, oleks justkui kokku pandud paljude kooniliste siirdepindade abil. Normaalaspektis iseloomustavad neid projektsioone ekstsentriliste ringjoontena edasiantavad paralleelid. Meridiaanid on kõverjooned.
Nagu koonilisi, nii iseloomustavad ka asimutaalseid projektsioone normaalaspektis kiirjad sirgjoonelised meridiaanid ja kontsentrilistest ringjoontest koosnevad paralleelid. Asimutaalse projektsiooni puhul on aga meridiaanide nurk sama, mis tegelikkuses (st 10º on ka kaardil 10º). Asimutaalsed projektsioonid sobivad mingi keskse punkti (nt poolus) suhtes koostatavate kaartide jaoks.
Vähelevinud projektsioonide klass. Normaalaspektis eristab pseudoasimutaalseid kaarte asimutaalsetest vaid asjaolu, et meridiaanid on kiirjad kõverjooned.
Kokkuleppeliste projektsioonide klass on kirju ja hõlmab kõiki projektsioone, mida teiste klasside all kirjeldada ei suudeta. Üldreeglina on nii meridiaanid kui ka paralleelid mitmesuguse kujuga kõverjooned.
Mollweide projektsioon on näide konstrueerimise tulemusel saadud projektsioonist. Aluseks on ringjoon, ekvaator joonestatakse kahe ringjoone diameetri pikkusena, meridiaanide ja paralleelide vahed jaotatakse ekvaatoril ja telgmeridiaanil võrdselt, meridiaankaared ühendatakse seejärel elliptiliste joontega. |