Projektsiooni omadused

Moonutuste iseloomu alusel räägitakse projektsiooni omadustest. Enamasti rühmitatakse projektsioonid omaduste järgi järgmiselt:


  • Konformsed projektsioonid
  • Geomeetrilistest seostest võib näha, et kui mingist punktist võetuna on mõõtkava igas suvalises suunas võrdne (mis juuresoleva joonise põhjal tähendab, et y’/y = x’/x = OM’/OM), siis lõpmatult väike geomeetriline kujund kaardil ei deformeeru – ringjoon jääb ringjooneks. Veelgi enam, sellega kaasneb ka olukord, et mingisse punkti M võetud asimuut a antakse kaardil edasi sama suure nurgana (kuna y’/x’ = y/x).

     

    Sellist omadust nimetatakse konformsuseks ning kui see on tagatud kogu kaardi pinnal, siis räägitakse konformsest projektsioonist.
    Konformsust tuleb mõista eelkõige kuju moondevaba edasiandmist. Et jutt on “lõpmata väikestest” kujunditest, siis kaartide puhul on suurte alade kuju moondevabalt esitamine siiski teoreetilist laadi - isegi seda ei maksa oodata, et geograafiliselt pikad sirgjooned – näiteks lühima tee marsruudid – säiliks sirgetena

    Kuna konformsetel kaartidel esitatakse asimuudid tegelikkusele vastavana, siis on konformsed projektsioonid ühtlasi ka õigenurksed.


  • Õigenurksed projektsioonid

    Need on projektsioonid, mille puhul nurk kahe suvalise suuna vahel kaardil vastab tegelikkusele. Tegelikkuses on asi veidi keerulisem – “suuna” all mõeldakse kindla asimuudiga joont e loksodroomi. Looduses pole loksodroom pikkade vahemaade korral aga sirgjoon. Seevastu lühim, sirgjooneline lõik looduses kahe punkti vahel – ortodroom – muudab oma asimuuti ja ei pruugi kujutuda õigenurksel kaardil sugugi sirgena.

    Õigenurkset projektsiooni iseloomustab kindlasti see, et iga meridiaani ja paralleeli lõikumine toimub täisnurga all (siiski võivad ka paljudel teistel projektsioonidel meridiaanid ja paralleelid olla üksteisega risti). Õigenurksed konformsed projektsioonid on kõige levinumad suuremõõtkavaliste topograafiliste kaartide alusprojektsioonina, samuti on need laialt kasutatavad navigatsioonikaartide ja erikaartide (merendus, lennundus, raadiolokatsioon jms) puhul, kus suundade võtmine ja nurkade mõõtmine on kaardi juures kõige olulisem.


  • Õigepindsed projektsioonid (ekvivalentsed)

    Need on projektsioonid, mille puhul kogu kaardi ulatuses säilib suvaliste alade omavaheline pindalaline proportsioon. Kõrval- olevalt õigepindsuse geomeetrilist tingimust esitavalt jooniselt on näha, et üldreeglina tähendab õigepindsus ilmselget nurkade moonutamist, sellega kaasneb ka erimõõtkava muutumine sõltuvalt suunast.

     

    Õigepindsed projektsioonid on loomulikult vajalikud nende väikesemõõtkavaliste kaartide jaoks, kus pindalafaktori arvestamine on oluline. Tungivalt on soovitav selliste projektsioonide kasutamine teemakaartide juures, mis esitavad teavet tihedusele tuginedes. Õigepindseid projektsioone on suurel hulgal ja neid kasutatakse palju atlasekaartide juures.


  • Õigepikkuselised projektsioonid

    Õigepikkuselised e. ekvidistantsed on niisugused projektsioonid, mille puhul teatud jooned, tavaliselt kaugus projektsiooni keskmest, esitatakse kaardil moonutusteta. See omadus on siiski piiratud ja kehtib tõepoolest ainult ühest-kahest punktist võetuna ja/või siis kindlatel joontel, milleks tavaliselt võivad olla meridiaanid, paralleelid. Pikkused muude punktide vahel on aga suuremal või vähemal määral moonutatud. Õigepikkuselisi projektsioone kasutatakse erikaartide puhul (nt raadiolokatsioonis) või ka mujal, kus soovitakse näidata tegelikke kaugusi mingist punktist.


  • Vähimmoondelised projektsioonid

    Vahel eristatakse omaette rühmitusena välja projektsioonid, mille puhul on taotluslikult kõik põhilised moonutused püütud viia miinimumi. Sellised projektsioonid omavad praktilist tähtsust väikesemõõtkavaliste ent tehnilisema otstarbega kaartide või ka teatmekaartide puhul.


  • Sobedad projektsioonid

    See on üldnimetus projektsioonide kohta, mis ei ole ei konformsed ega ka õigepindsed (seega õigepikkuselised projektsioonid võivad olla sobedad!). Nimetatakse neid ka kokkuleppelisteks ehk konventsionaalseteks projektsioonideks. Peamist rakendust leiavad nad atlasekaartide juures, sageli püüavad parandada mingite konformsete või õigepindsete projektsioonide nõrku külgi, esile tuua üht või teist ideed (nt Maa sfäärilisus, mandrite paiknemine jms) või teatud proportsioonide hoidmist (nt maismaa ja maailmamere vahel vms).
    Väga suurte moonutustega või ekstravagantseid kindlate omadusteta projektsioone on paslikum siiski nimetada suvalisteks e meelevaldseteks projektsioonideks.


    Tuldud teed tagasi