Umbes nii võiks Eesti uppuda globaalse kliima soojenemise ja
maailmamere tõusu tulemusena:
Esitatud pilti ei maksa väga tõsiselt
võtta, sest aluseks olnud kõrgusmudel oli
suhteliselt
üldine ja teiseks ei toimu mere tõus niivõrd
sirgjoonelise protsessina.
Aga selleks sobib see pilt küll, et uurida, millised alad
Eestis paiknevad
madalamal või kõrgemal ning
mis jäävad samale kõrgusele.
Eesti uputamine on tehtud neljameetriste faasidena ning ligikaudu kuni 100
meetrit üle praeguse meretaseme.
raunap@math.ut.ee, 19.11.1999