Umbes nii võiks Eesti uppuda globaalse kliima soojenemise ja maailmamere tõusu tulemusena:

Esitatud pilti ei maksa väga tõsiselt võtta, sest aluseks olnud kõrgusmudel oli
suhteliselt üldine ja teiseks ei toimu mere tõus niivõrd sirgjoonelise protsessina.

Aga selleks sobib see pilt küll, et uurida, millised alad Eestis paiknevad
madalamal või kõrgemal ning mis jäävad samale kõrgusele.

Eesti uputamine on tehtud neljameetriste faasidena ning ligikaudu kuni 100 meetrit üle praeguse meretaseme.
raunap@math.ut.ee, 19.11.1999