Umbes nii võiks Eesti uppuda globaalse kliima soojenemise ja
maailmamere tõusu tulemusena:
Esitatud pilti ei maksa väga tõsiselt
võtta, sest aluseks olnud kõrgusmudel oli
suhteliselt
üldine (tekitatud 10- ja 25-meetrise lõikevahega
samakõrgusjoontest)
ja teiselt poolt ei toimu mere tõus
niivõrd kiire ja sirgjoonelise protsessina.
Eesti "uputamine" on tehtud neljameetriste faasidena ning
kõrguseni ligikaudu 100
meetrit üle praeguse meretaseme.
raunap@math.ut.ee, 19.11.1999