Samas, ka rahvusvaheline suhtlemine ning Eesti integreerumisprotsess esitavad andmetele nõuded vastavate standardite olemasolule.

Eesti ruumiandmetele koostatakse kolm mudelit: reaalsus-, andme- ja esitusmudelid, mis peavad looma ühtsed nõuded nii tootjatele kui tarbijatele. Mudelid annavad tõuke täpsusstandardite, metaandmete standardite, andmevahetusstandardite loomiseks ning terminoloogia korrastamiseks

Reaalsusmudel (reality model) annab vastuse küsimusele MIDA? kaardistada Mudeli eesmärk on tagada ühilduvus erinevate andmekogude vahel loogilisel tasandil. Reaalsusmudelis kirjeldatakse, milliseid ümberkaudse maailma elemente (nähtuseid) tunnetatakse, ja milliseid neist peetakse geograafiliste andmekogude seisukohast oluliseks. Kirjelduse üks olulisemaid osi on definitsioon.

Andmemudel (data model) näitab KUIDAS? nähtuseid arvutis hoida. Ehk teisi sõnu, kuidas looduse alamhulk, mis defineeriti reaalsusmudeliga, arvutis modelleeritakse. Objektmudel tagab andmekogude ühilduvuse tehnilisel tasandil.

Esitusmudel (representation model) kirjeldab MILLISENA? nähtuseid kaardil kujutatakse. Esitusmudelis valitakse andmemudeli alamhulk ning moodustatakse sellest visuaalselt tajutav kujutis kas arvutiekraanil, trükiprotsessis paberil või viimasel ajal ka plotteril.

Lepingu täitmiseks moodustati Tartu Ülikooli geograafia instituudis töörühm koosseisus prof. Tõnu Oja (vastutav täitja), dots. Jüri Roosaare, lektor Raivo Aunap, teadur Jüri Jagomägi. Töösse on ühel või teisel viisil kaasatud veel mitmeid inimesi - Kalle Remm (TÜGI), Teet Jagomägi (Regio), Heino Mardiste (TÜGI), Peep Krusberg (Eesti Kaardikeskus), Külli Tiits ja teised geograafia üliõpilased.

Standardite läbi vaatamine tulenes lähteülesande punktist olemasoleva situatsiooni analüüs ning võimaldab välja tuua kasutatavad eeskujud ning rahvusvahelistest standarditest tulenevad raamid Eesti ruumiandmete mudelitele.

Vaadati läbi mitmete maade geoinfostandardid (USA, Suurbritannia, Soome) samuti rahvusvaheliste standardiorganisatsioonide geoinformaatikat puudutavad standardid (ISO 15046 ja ISO/TC211 teised dokumendid, CEN/TC287 dokumendid). Üks-üheselt või pisikeste modifikatsioonidega kohe ülevõetavat ja Eestile sobitatavat ruumiandmete standardit ei leitud, sageli on need liialt töömahukad (N: USA, kus standardite süsteemiga tegelevad alaosade kaupa kümned komiteed) või tooksid endaga kaasa ulatusliku töö Eestis välja kujunenud andmebaaside kohandamisel, samuti on Euroopa Liidus arendatavad standardid, mida tuleks Eesti poliitilist suundumust arvestades järgida, keerukas ja vastuolulises faasis. Samas on maailmas palju eeskujuks sobilikku ja de facto Eestis rakendamist leidvat. Selgesti määravad Eesti ruumiandmete standardi piirid ära ISO standardid, mille ignoreerimine on ebaotstarbekas.

Saamaks ülevaadet ruumiandmete kasutamisest Eestis, koondati ülevaade riiklike registrite poolt kogutavast, analüüsiti Eesti riiklike kaartide (põhikaart, baaskaart, katastrikaart, merekaardid), samuti suuremõõtkavaliste plaanide andmekogumisskeeme, samuti kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja eraettevõtete andmekogusid ja vajadusi. Võrreldud on erinevate andmebaaside/kaartide mudeleid ning püütud hinnata nende erinevuste kooskõlastamise töömahukust Samas lähteülesandega püstitatud eesmärki anda eksperthinnang, kui suuri muudatusi toob endaga kaasa mudelite rakendamine, ei ole võimalik lõpuni täita enne, kui need mudelid on määratud (avalikult kõigi kasutajaringide vahel kokku lepitud), hetkeseisuga oleme aga pigem selle kokkuleppimise alguses.

Reaalsusmudel on kõigi olulisemate kaartide puhul tekkinud 'iseeneslikult', kaardistamist vajavate nähtuste loendi (leppemärkide kataloogi) koostamisel ja reeglina iga kaardi ja projekti puhul eraldi, sõltumatult teistest projektidest. Olukord on siiski parem (mitmekesisus väiksem) kui niisugusel juhul võiks karta, kuivõrd enamasti on lähtutud NSV Liidus kasutatud ja harjumuspärastest leppemärkide loenditest ning isevoolulise muutumise aeg ei ole veel liiga pikk. Kuivõrd ükski kaart ei kajasta kunagi kõiki nähtuste klasse, saab reaalsusmudelid ühtlustada suhteliselt kerge vaevaga 'paisutades' nähtuste klasside loendit nii, et see hõlmaks kõik vajalikud kaardid ja andmekogud. Probleemiks jäävad interpreteerimiserinevustest tulenevad vastuolud (reaalsuse sama fenomeni interpreteerimine erinevateks nähtuste klassideks erinevates reaalsusmudelites või erinevate reaalsuse fenomenide tõlgendamine samanimeliseks nähtuseklassiks erinevates reaalsusmudelites).

Andmemudeli kasutamine on kolmest mudelist kõige vähem formaliseeritud ning taandatud enamasti vahetu kaarditootmise vajadustest lähtuvaks 'kaardikihtide' salvestusvorminguks. Andmemudelite kooskõlastamine on keerukam kui reaalsusmudelite oma kuivõrd digitaalkartograafia on suhteliselt noor ala ning taolist 'harjumuslikku' tausta nagu reaalsuse äratundmisel siin ei ole ning erineva tarkvara kasutamine on tinginud väga suure varieeruvuse.

Esitusmudeli puhul on olukord sarnane reaalsusmudeli olukorraga. Soov olla omanäoline on siiski tinginud veidi suurema varieeruvuse kui ilmneb reaalsuse tõlgendamisel. Erinevate kasutajate arvamuse ja tegevuse ülevaate saamiseks koostati ja saadeti laiali küsimustik riiklike ettevõtete, kohalike omavalitsuste, eraettevõtete jt. tegevusest ruumiandmete kogumise, säilitamise ja kasutamise kohta ning analüüsiti küsimustikule laekunud vastuseid. Lisaks küsimustikule vaadeldi ruumiandmete vajadust kasutajaringide kaupa ka eksperthinnanguna. Väga suur on tarbijate vajadus maakatastri andmete järgi, samuti põhikaardi kui aluskaardi järgi. Andmete kättesaadavusega on suuri probleeme nii riigiasutustest kui erafirmadest ehkki põhjused selleks on erinevad. Riigi Maa-ametist andmete kättesaamisel on olukord hakanud oluliselt paranema.

Suurt tähelepanu pöörati nähtuste klasside/objektiklasside loendi otstarbeka struktuuri leidmisele, milleks on palju võimalusi (N: USA-s on põhimõtteliselt loobutud nähtuste klasside loendi struktureerimisest ja see esitatakse vaid tähestiku järjekorras). Siiski, reaalsusmudeli ja sellega määratud andmemudeli ning esitusmudeli kasutatavus (kasutamismugavus, universaalsus) oleks märksa parem loogilise klassifikatsiooni kasutamisel. Esitatakse kaks võimalikku lähtekohta nähtuste loendi koostamiseks - välja töötatud hierarhiline nähtuste klasside loend koos nendele vastavate objektide loendiga (lisad 3). Võrdlusena on ära toodud ka USA-s kasutatav SDTS struktureerimata nähtuste loend (lisa 2.6).

Nähtuste klassifitseerimisel lähtuti tajumise ja 'esmaavastaja' uurija seisukohalt. Nähtuste klassifitseerimise aluseks võeti tinglik keerukus so. mõõtmelisus (punkt, joon, pind, ruum); dünaamilised (liikumisteed) ja valdavalt stabiilsed; looduslikud ja inimesega seotud (on mõistetavamad) nähtused; ratsionaalsete ja intuitiivsete mudelite abil seletatavad nähtused. Tulemusena saadi üheksa nähtuste klassi, mis jagunevad edasi allklassideks, tüüpideks jne.: Punktnähtuste klass, s.h. tõelised punktid, tähistuspunktid ja punktiks üldistatud objektid; kommunikatiivsete, joonetaoliste nähtuste klass; üleminekute, muutuste ja jooneliste nähtuste klass; maa pindmiku (katte) nähtuste klass; inimtegevuse pinnaliste nähtuste klass; looduslike mahuliste nähtuste klass; inimtekkeliste mahuliste nähtuste klass; kaartidel (mudelitel) fikseeritud nähtuste klass; tunnetuslike (ettekujutuslike, spekulatiivsete) reaalsuste nähtuste klass ja määratlemata nähtuste klass.

Arutelude käigus ilmnes selgesti vajadus määratleda need andmetüübid, kaardiklassid jmt., mille kohta väljatöötatavad standardid on rakendatavad. Ilmselt on standard rakendatav topograafilistele ja üldfüüsilistele kaartidele, teemakaartidega on olukord keerulisem. Standardi rakenduspiiridest ei ole otstarbekas välja jätta riigile ja kohalikele omavalitsustele vajalikke ruumiandmeid/kaarte - planeeringud, rahvastiku, tööhõive jmt kujutised. Koos ruumiandmete mudelitega tuleb luua nende rakendamise eeskiri (juhend), mis määratleks, millistel juhtudel, mis piirides ja mis viisil on standard elluviidav.


AVALIK ARUTELU

Palume arvamusi nii olukorra hinnangute kui pakutud reaalsusmudeli (nähtuste liigitus ja loend) kohta, kena oleks esimesed reaktsioonid saada veel oktoobris, arvestada suudame neid mis saabuvad novembri keskpaigaks.

Oma arvamust saate avaldada järgmistel e-mailidel:

Kommentaarid ja vastukajad on kättesaadavad interneti aadressil