Mu hingekammipilli viimse piina
end murrad lõpuks prõksatades lahti.
Näen läbi lume mullusuvist prahti
pead tõstmas jälle - nagu süümepiina...

Kui pudel hapuks läinud vahuviina
pean puhvetkapi tolmund serval vahti,
su südamesse kestma salamahti
jään katkestatud piljardipartiina.

Me armuasemeid, neid pühapaiku
üks tillukene tüütu tusatuju
neis pärastlõunais otsib ometigi.

Su sängiveerel keset päikselaiku
jääb muistse armastaja marmorkuju
end silmadega suruma su ligi.