Kõigil tehnikail Oschikiuchi/Daito Ryus, sõltumata nende astmest, on samad üldpõhimõtted, mida ei tohi jätta kõrvale või arvestada neid automaatselt olemasolevaiks. Et tehnikad areneksid õieti ja päriselt kuuluksid Daito Ryusse, peavad need põhimõtted jääma samaks.

Need põhimõtted jäävad samaks ja omavad võrdset tähtsust ippon donis, gyaku udedonis ja kuruma daoshis ikkajos, täpselt nagu ka okugi’s aiki tsubushi gasanes või aiki futari dori hiji gatames. Nendeks on:

• aiki— hinge või energia ühtsus
• kokyu— õige hingamine
• kuzushi— vastase tasakaalu hävitamine
• ma ai— vastaste vaheline vahemaa
• metsuke— silmade kohtumine või fookus
• zanshin— tähelepanu säilitamine tehnika lõpus

Aiki Daito Ryu jaoks on jagatud kolmele tasemele: Shoden, Chuden ja Okuden/Hiogi . Aiki shodeni astmel on õige hetke leidmine tehnika kasutamiseks, seda kuzuchi kaudu: sooritades täpipealt õigel momendil petteliigutuse, nõrgendamaks vastase kaitset. Seega Aikit shodeni tasemel saab määratleda peaagu mehaanilise oskusena, mis nõuab lõputut harjutamist.

Aiki chudeni astmel põhineb rohkem “kuuendal meelel” kui tehnilistel oskustel, kuigi tehnikad ja see “meel” on seotud, moodustades millegi, mida õpetajad nimetavad “salajaseks jõuks”. Nimes kasutatakse Kanji’d, sõnas himitsu (salajane). Asjaolu, mida enamus õpetajaid rõhutab on see, et chuden’i tasemele Aikis jõutakse alles pärast pikki ennastsalgavaid treeninguid ja nagu saladus, avaldub ka chuden ainult neile, kes seda väärt on. Chuden on tehniliste oskuste ja vaimu väärtuste tagajärg, see annab asjatundlikkuse ja sisemise jõu.

Aiki okudeni tasemel on mitte ainult tõeline vaim ja hea tehnika vaid ka naasmine harjutamise algseisu, aluste juurde, põhimõtete juurde. Okudenis on tehnika valdamine kõrgeim, kuid taas peab intuitsioon olema peamine, ja metsuke täidab oma rolli, milleks on rünnaku hävitamine kunas iganes võimalik ja kõrgeim oskus olla heatahtlik ja kaastundlik. Nii saab ring jälle täis.

See sõnapaar tähendab “hingamismeetodit” või “hingamise jõudu”. Seletades kokyu’d õpetajad tihti viitavad Kanji tähendustele, milleks on “sissehingamine” ja “väljahingamine”. “Ah’i” ja “un’i” hingamise muster on seesama, mida kujutasid Nio kaitsjad vanades templites, eriti kahel raidkujul Kaminari Monis (Senso-ji väravates). Ah un’i hingamine koosneb kolmest astmest: ah, un ja cin.

• A (esimene aste) Inimene hingab sisse läib suu nagu hääldades tähte “a”, hingatakse madaldatud diafragmaga, kopsude alumise osaga (“kõhuga” rahvakeeli). Kui hingatakse kogemata kopsude ülemise osaga, siis tõusevad õlad ja kui hingatakse liiga sügavalt, siis õlad tõmbuvad pingesse ja inimese liigutused aeglustuvad.
• Un (teine aste) Inimene hoiab oma hinge kinni nagu sõna “un” hääldamisel, keskendades oma energia keha raskuskeskmesse. Seda astet nimetatakse Shisei Mosoku (kogu hingest hingamist seiskama).
• Cin (kolmas aste). Kui pinge on kantud raskuskeskmesse, peab inimene välja hingama, justkui hääldades sõna “cin”. Üllatununa või erutatuna inimesed hingavad sisse. Väljahingamisel ollakse täiesti rahulik. Oma hinge kinni hoides (un) on võimalik oma energiat vabastada, konsentreerudes oma keha raskuskeskmele, luues niiviisi lühikese valmisoleku perioodi.

Rünnak on efektiivsem, kui vastane hakkab parajasti välja hingama. Hämmastunult ta hingab sisse ja tema vaimne tasakaal murdub, kuna ta ei saanud välja hingata: see tekitab muutuse tema rütmis ja muudab ta kaitsetuks. On tark treeningu ajal hingata kiirelt ja teravalt sisse ning pikalt ja pehmelt välja.

Treenimisel on sissehingamine Yin (in) ja väljahingamine Yang (yo). Kuigi kokyu strateegia ei ühti kõigi teiste sõjakunstide omaga, peame me siiski meenutama, et kokyu ho on osa Sadost (teepõõsa teest), Shodost (kalligraafia teest), ja Kyudost (vibu teest) teiste hulgas. Õiged hingamismeetodid on seotud üldise tervisega ja õige vaimse ja hingelise seisundiga.

Kuzushi on määratletud kui vastase tasakaalu murdmine või segamine, tihti seotud rakka, sankakuke jt. põhimõtetega, et luua hetk, mil kasutada oma tehnikat ja täielikku jõudu. Kuzushi oluline hetk on üliväikene ajaosake. Seda ei saa sõnadega seletada, seda saab ainult tunda. Sõltumata sellest, kui õieti ajastatud ja mõjus oli meie algus, kui kuzushi kasutamine polnud küllaldane, siis pole tehnikast mingit kasu.

Seda võib määratleda kui ründaja ja kaitsja vahelist kaugust. Daito Ryu tehnikates on kauguse mõiste sama mõõgavõitluses kasutatava ma aiga. Kuigi täpne vahemaa on sõltub inimeste individuaalsetest omadustest, on olemas siiski üks ühine nimetaja: algne ma ai kujutleti mõõgana. Tehnikad olid ette nähtud olukordadele, kus vastane on mõõgaga relvastatud. Mõõgavõitleja enesekindlus tõuseb, sest ta tunneb end mugavalt sellel kaugusel relvastamata Daito Ryu õpilasest ja ta leiab, et see (mõõgavõitleja ma ai) on eelistatud seisund, aga kuna Daito Ryu ma ai on samasugune, siis tegelikult sellist eelist ei ole.

Järgides sama põhimõtet, Daito Ryu tehnikad kasutavad tihti ma aid kui pettetaktikat relvastatud vaenlase vastu. Ma ai ja selle ajastuse õppimine omab suurt tähtsust.

Seda võib kirjeldada mitmel viisil. Võib ütelda, et metsuke on silmade ja vaimu koondamine teatavasse punkti, et mitte olla tõmmatud liigselt vastase rünnakusse. Võib öelda ka, et see on taju, mis aja jooksul võib areneda eeltajuks, mis võimaldab meil aistida rünnakut või kallaletungivat vormi lähenevas ohus, enne kui see tegelikult juhtub. Metsuke tähendab ka vaadet inimese hinge, mis võib pidurdada rünnaku silmade abiga või hävitada selle heatahtlikkuse või kaastundega. Niisuguste vaadete meistrid olid Tanomo Saigo, Sokaku Takeda ja Morihei Ueshiba, kelle silmad olid võimelised edasi andma armastust või looma suurt hirmu.

Otsetõlge Kanji märkidest sõnas zanshin võiks olla “keha jääb” või “vaim jääb”. Pärast tehnika sooritamist peaksime me jääma siiski ettevaatlikuks, tähelepanelikuks. See võib välja näha kui hetkeline peatumine, liikumatusemoment, et õpilasele on see rahuliku valmisoleku hetk. See ei ole kaalutlemine, samuti pole see enese soojendamine kordaläinud tehnika paistel. Zanshin on kasulik seis, põhineb enesekaitse-vajadusel. Kui pärast edukalt sooritatud tehnikat tekib tähelepanematuse ajahetk, siis anname sellega võimaluse vastasele avangu (suki), mida ta vajab löögiks. Zanshin peaks töötama kui aistingukilp.