Rohtlates elavad loomad

Umbes 200 aastat tagasi olid rohtlad suurte loomakarjade pärusmaaks. Seal võis kohata hirvi, gaselle, metshobuseid, eesleid ja saiga-antiloope. Inimtegevuse tagajärjel on mitmed liigid väljasurnud või on väljasuremisohus (przewalski hobune). Peale nende suurte loomade on oluline osa ka väikestel närilistel, vihmaussidel, sipelgatel, termiitidel, kes kaevavad pinnasesse käike ja segavad muldi. Suurem osa närilistest kaevavad enesele urge, kuhu varjuvad nii vaenlaste kui külma talve eest. 

Mõnedel aastatel plahvatuslikult kasvav uruhiirte arv toob põllumajandusele suurt kahju.

 Suurtrapp

Lindude elu on suuresti mõjustatud inimtegevusest steppides – kasutades mitmesuguseid umbrohu- ja putukamürke ja hävitades põlluharimisega pesitsuspaiku ohustab ta mitmete liikide säilimist. Üheks selliseks liigiks on suurtrapp (pildil). 

  Termiidipesa

Termiidid on oma pesa ehitanud ümber puu. Erinevad liigid ehitavad erinevaid pesi, mõned ehitavad tasasele pinnale, teised puude ümber. 

 

 Rohtlahaukurid on tuntud oma "linnade" poolest. Elavad Põhja-Ameerika preeriates suurte kolooniatena. Sageli on nad ka põllukahjurid. Vanasti nimetati neid preeriakoerteks, kuid koertega pole neil muud pistmist kui vaid häälitsemise sarnasus. Sarnased loomad Euraasia mandril on suslikud ja ümisejad.

Erinevate loomaliikide esindajad:

Taimtoidulised imetajad: saiga-antiloop, kulan e. metseesel, piison.

Lihatoidulised imetajad: koiott (omnivoor e. segatoiduline), hunt, hüään, mäger.

Närilised: suslik, rohtlahaukur, lemming, mutt.

Linnud: pistrik, jaanalind, siniraag, põldvutt.

Putukad: rohutirtsud, termiidid, ämblikud.


Pildid:

1   http://www.micro.utexas.edu/courses/levin/bio304/biomes/GRASSLANDS/prairelife.html

2    http://www.corbis.com

3