Kõrbetes kasvavatest taimedest

Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus – seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused kohastumused:

v  Mõnel taimel on hõbedased või läikivad lehed, mis peegeldavad osa energiat tagasi. Neil taimedel on ka sageli ebameeldiv lõhn või maitse. Taimed on peamiselt roomavad võserikud ja lühikesed puitunud taimed. Lehed on väiksed, tugevad ja kaetud kutiikulaga - rasvataolise kihiga taime pinnal, mis aitab ära hoida liigse veekaotuse. Lehed on täis toitaineid ja täidavad ka veereservuaaride otstarvet. Kaktustel on lehed taandarenenud ja fotosüntees toimub varres. Mõned taimed avavad oma õhulõhed ainult öösiti, siis kui aurumine on minimaalne.  

v     Vee kogumiseks on osadel taimedel ulatuslik maapinnalähedane juurestik – nii saab võimalikult suuremalt alalt vett koguda. See on ka seletus sellele, miks kõrbes taimed hõredalt kasvavad. Teistel taimedel on seevastu hästi sügavale ulatuv juurestik.  

v     Vee säilitamiseks on taimedel jällegi omad nipid. Osad kaktused on volditud nagu lehvik. Kui vett on võimalik koguda, siis taim muutub siledamaks (voldid muutuvad lamedamaks). Kui vesi ära tarbitakse tõmbub taim kurruliseks tagasi. 

Erinevates kõrbetes kasvavad erinevad taimed, näiteks mõni taimeliik on iseloomulik vaid ühele kõrbele. Kaktused on eriti levinud Mehhikos ja Argentiinas. Palju on ka madalaid põõsaid ja lühiealisi taimi. Lühiealised taimed elavad ainult mõne nädala niiskel perioodil ja jätavad siis oma valminud seemned uut vihma ootama. Sageli on neil ka suured eredavärvilised õied ja oma õitsemise ajal muudavad nad kõrbe välimuse tundmatuseni – see on vaid üks suur ja õitsev väli.

Saguaaro kaktusel on kurrutatud pind- see aitab rohkem defitsiitset vett koguda ja vajaduse järgi paisuda. Kuna vesi on kõrbes väga nõutud, peavad taimed, kes loomade eest ära joosta ei saa, end katma okkalise kasukaga. Okastel on teinegi ülesanne - pakkuda varju põletava päikese eest. Osadel kaktustel on okaste asemel pikad peened kiud - "juuksed", mis täidavad sama ülesannet.

 Aaloe

Aaloe lehed on vahaja kattega ja hästi paksud - ikka kaitseks veekaotuse vastu. Paksematest lehtedest aurab on veekadu väiksem kui õhematest lehtedest. Mõned aaloe liigid on oma koha leidnud meiegi kodudes, sest aaloe mahlal on mitmeks puhuks raviv toime.

 Velvitšia

Namiibi kõrbes kasvab üks väga haruldane taim - velvitšia. Tema omapära seisneb selles, et ta on paljasseemne taim nagu okaspuudki ja tal on kogu oma elu jooksul vaid kaks pikka lintjat lehte, mis tüve juurest kasvavad ja otstest järjest surevad (pildil ribadeks rebenenud). Velvitšia võib elada mitusada aastat ja õitseb vaid korra elu jooksul.

 Datlipalm viljadega

Datlipalm on oluline toiduallikas oaasides. Tema lehtedest saadakse materjali mattide ja katete tegemiseks. Sinna, kus datlipalm kasvama hakkab, tekib kindlasti oaas.

Pildid:

1, 2, 4    http://www.corbis.com

3            http://