Kõrbed

 

 Kõrbete asendiskeem

    http://www.runet.edu/~swoodwar/CLASSES/GEO235/biomes/desert/desert.html

 

Mis on kõrb?

Enamasti mõistame sõna kõrbe all kuumakõrbeid, kuid sel sõnal on Namiibi kõrb, esiplaanil klibukõrb  üldisem tähendus. Kõrb on tühi maa, kus taimi peaaegu ei kasva, sest seal on raske vett kätte saada. Ka külmas kliimas ei saa taimed hästi kasvada. (Vt. jää- ja külmakõrbed

Kõrbed katavad umbes 1/5 maakera pinnast. On leitud, et enamus kõrbeid asuvad ribadena piki 30 lõuna- ja põhjalaiust. Laskuvad õhumassid on tekitanud kaks kõrbevööd: üks piki Vähi pöörijoont (30. põhjalaius), põhjapoolkeral ja teine piki Kaljukitse pöörijoont (30 lõunalaius) lõunapoolkeral. Vaata kaarti  

 Miks kõrbed tekivad?

Suurem osa kõrbeid on tekkinud õhumasside liikumise tagajärjel.  Joonis koos seletusega.

 Osa kõrbeid on tekkinud nn. vihmavarju efekti läbi – tõusev õhk liigub mööda kõrget mäenõlva üles, jahtub. Jahtudes ei suuda õhumass hoida endas kinni nii palju niiskust ja ülejääk sajab maha vihma või lumena. Teisel pool mäetippu hakkab õhumass laskuma ja soojeneb. Nüüd suudaks ta hoida rohkem vett ja seob ümbritsevast keskkonnast juurde. Selle tagajärjel kuivab ümbruskond ja tekibki kõrb. Sarnased kõrbed tekivad mäeahelike “seljataha”.

Ka inimene mängib olulist osa kõrbete tekkimisel, täpsemalt nende laienemisel. Ülekarjatamine on üks põhjusi – loomad hävitavad taimestiku tallamise ja ärasöömisega ning pinnas saab liikuma. Kui see ala asub kõrbelise piirkonna lähedal, on kõrbestumine pea möödapääsmatu. Teine põhjus: suured niisutussüsteemid tühjendavad sageli teiste alade veevarud kriitilise piirini ja jälle on oht piirkonnal kõrbeks muutuda.

Milline on kõrbe nägu?

Kõrbele annab oma näo pinnakate ehk milline on pinnas. Luited ei ole tegelikult kõrbe kõige iseloomulikum tunnus, sest igas kõrbes ei olegi nii võimsaid luiteid kui me tavaliselt kõrbe puhul ette kujutame. Pinnakatte järgi jagatakse kõrbeid :
liivakõrbed soolakõrbed
klibukõrbed savikõrbed
kivikõrbed lössikõrbed

Iseloomustavaid suurusi:

v    kõrbekliima on väga kuiv (õhuniiskus äärmiselt madal);

v     sajab väga vähe ja väga harva (vahepeale võivad jääda mitmed põuaastad);

v     taimed saavad kasvada väga lühikesel perioodil (paar nädalat), ülejäänud ajal peavad elama väga kokkuhoidlikult;

v     nii karmides tingimustes suudavad elada vaid vähesed loomad ja taimed;

v     tuul annab kõrbele sageli oma näo – kulutab kivist “seeni” ja sambaid või kuhjab luiteid.

 Tuule ja sademete mõjul tekkinud jäänuksammas


Pildid:

1, 2    http://www.corbis.com