Kõrbetes valitsev kliima

Kõrbete põhitüüpe kliima iseloomu järgi on neli: Namiibi kõrb - legendi järgi tulevad elevandid siia surema - sellest ka nimi Sceleton Coast.

  1. kuumakõrbed (Põhja-Ameerika kõrbed ja poolkõrbed, Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõrbed, Etioopia (Aafrikas), Austraalia ja Aasia lõunapoolsetes riikides olevad kõrbed)

  2. poolkõrbed (osa Põhja-Ameerika kõrbetest, Venemaal, Euroopas ja osa Aasia kõrbetest) 

  3. rannikukõrbed (osaliselt Atacama kõrbes Tšiilis)

  4. külmakõrbed - neist on juttu jää- ja külmakõrbete all.

Igal kõrbetüübil on omad iseloomulikud ilmastiku tingimused, mis üldjoontes on siiski sarnased. Kõrbe kõige olulisemaks tunnuseks on sademete vähesus. Sademed jäävad enamasti alla 250 mm/a. Sajab harva ja mõnes kõrbes ei saja vahel mitu aastat. Sademed võivad olla nii vihmana, uduna kui lumena, kusjuures nad on jaotunud aastas teatud perioodidesse. Enamasti sajab talvel. Vihmahood on tihti lühikesed kuid see-eest väga tugevad rajuhood. Kõige vähem on sademeid Atacama kõrbes Tšiilis (alla 1,5 cm e 150 mm/a). Ka Sahara kõrbes sajab alla 150 mm/a. Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem – pea 280 mm/a.

Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 – 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Vesi peegeldab ja neelab päiksevalgust ning energiat, mis Päikeselt tuleb. Öösel vabaneb soojus veest ja soojendab ümbrust. Teistes bioomides võib õhuniiskus olla 80% ja rohkemgi ning õhus olev veeaur tasandab öise ja päevase temperatuuri kõikumise. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi.

Kõrbetüüpidest lähemalt:

kuumakõrb - üldiselt on aasta läbi soe ja suvel eriti palav. Talvel võib esineda väikseid vihmahoogusid. Päeval on temperatuurid vähese õhuniiskuse tõttu äärmiselt kõrged. Aasta keskmised temperatuurid on vahemikus 20 – 25 oC. Kõrgeimad keskmised on vahemikus 43,5 – 49 oC. Miinimumtemperatuurid langevad vahel kuni –18 oC-ni. Pane tähele äärmuste ja keskmise erinevusi. Hoolimata sellest, et keskmised temperatuurid on meie mõistes talutavad, oleks meil äärmustega harjumine raske. Vihma sajab kas väga vähe või väga lühikest aega pikkade põuaaegade vahel. Vahel sajab vihma, kuid see aurustub enne maapinnani jõudmist. 
poolkõrb - suved on pikad ja palavad nagu kuumakõrbes, talvel sajab, aga vähe. Keskmised temperatuurid suvel on vahemikus 21 – 27 °C. Tavaliselt ei ületa temperatuur 38 kraadi, ka öösiti on piisavalt jahe: 10 oC. Öine jahenemine aitab taimedel tasakaalustada päevast vee aurustumist ja hingamist. Õhu jahenemine võib kondensatsiooni suurendada ja põhjustada mõnel pool isegi vihmasadusid. Keskmine sademetehulk on 200 – 400 mm/a.
rannikukõrb - mõõdukalt pikale ja soojale suvele järgneb külm talv. Keskmine temperatuur suvel on vahemikus 13 – 24 oC ja talvel 5 oC või alla selle. Maksimaalne temperatuur on umbes 35 oC ja miinimum –4 oC. Tšiilis on juuli keskmine temperatuur vahemikus –2 – 5 oC ja jaanuaris 21c – 25 kraadi. Sademeid on mitmes paigas 80 – 130 mm. Maksimaalne sademete keskmine üle aastate on olnud 370 mm ja miinimum 50 mm.

Nagu eespoolt näha sai, on kõrbes vett vähe, kuid kõrbetes on siiski ka jõgesid, järvi ja allikaid. põhjavesi on kõrbes tavaliselt sügaval. Seal, kus põhjavesi on maapinnale lähemal, asuvad oaasid. Oaasid võivad tekkida ka jõgede äärde (Niiluse ääres asub maailma suurim oaas) ja allikate juurde. 

Kõrbest ei alga ühtegi jõge, kuid nad võivad sealt läbi voolata (Colorado, Volga). Mõned jõed ei kuiva kunagi, teistest jäävad kuivad voolusängid, mis täituvad veega ainult pärast piisavalt suurt vihma ja sedagi väga lühikeseks ajaks. Selliseid voolusänge nimetatakse erinevates paikades erinevalt. Austraalias kutsutakse neid kriikideks (creek) ja Aafrikas, Araabias vadideks

Järvi leidub kõrbeis sellistes kohtades, kus sajab rohkem või ei saa vesi nii kiiresti pinnasesse imbuda. Siiski on kõrbejärved suure aurumise tõttu ajutised ja on suurem osa ajast soolaväljad.


Pildid:

Namiibi kõrb    http://www.micro.utexas.edu/courses/levin/bio304/biomes/DESERT/sceletoncoast.html