Pikkusühikud

Kaardil ei saa sooritada mõõtmisi, määrata mõõtkava ega teha mitmeid matemaatilisi teisendusi, kui pole teada, mis ühikutes on kaart koostatud.

• Maailmas kasutatakse tänapäeval valdavalt rahvusvahelist mõõtühikute süsteemi SI ja selle pikkusühikut meeter, räägitakse meetrilisest süsteemist e meetermõõdustikust. Kaardi mõõtkava väljendab siis meetri suhet kaardil ja looduses. Meetermõõdustik toetab sajandsüsteemi. Meetrilisus väljendub kaardil ka mõõtkava esitamises täiskümnelisel kujul (seega 1:10 000, 1:50 000, 1:25 000).

• Meetermõõdustikuga konkureerib raugevalt briti mõõtühikute süsteem ja selle põhiühikud toll ja miil. Maastikul mõõdetakse vahemaid peamiselt jardides või miilides, kaardil aga tollides.
     12 tolli (in) = 1 jalg (ft)          3 jalga = 1 jard (yd)
     1760 jardi = 1 miil
  Lisaks on paljudel elualadel veel omad traditsioonilised ühikud – näiteks maamõõtmisel käibib lüli (7.92 tolli) ja kett (100 lüli), mis peegeldavad vanu maamõõdutehnikaid ja -vahendeid.
  Kuna ühes miilis on 63 360 tolli, siis kaardi mõõtkavad briti süsteemis kordavad samu suhteid (nt 1:21 120 tähendab, et 3 tolli kaardil vastab ühele miilile).
  Suurte Maadeavastuste Periood tõi briti mõõtühikutesse segadust juurde: peale tavalise ehk nn maamiili (1609.3 m) tuli kasutusele meremiil (1852 m), sest see seoti kaaremõõtmistega (1 kraad = 60 meremiili). Seega toetab briti mõõtühikute süsteem kuuekümnendsüsteemi (seksagesimaalsüsteem).

• Vana vene mõõtühikute süsteem oli Tsaariajal ametlik mõõdustik ja omab tähtsust sel ajal Eesti kohta välja antud kaartide jaoks. Kaartide puhul arvestati, mitu versta (1066.8 m) vastab tegelikkuses ühele tollile (2.54 cm) kaardil. Seega ka tsaariaegsed mõõtkavad polnud väga "ümmargused", topograafilised kaardid olid tuntud kui verstased (mõõtkava 1:42 000), kolmeverstased (1:126 000) jne.