Kaardi koordinaadid

Kaardi koordinaadid on alati seotud kaardiprojektsiooniga. Projektsioon annab Maa tasapinnalise laotuse kuju, kuid ühtlasi määratakse ka, millised tasapinnalised x ja y koordinaadid omistatakse mingile geograafilisele punktile. Koordinaatide defineerimist võib kirjeldada all toodud joonise abil.

Projektsioonil valitakse tavaliselt teatud geograafiline punkt B, millest lähtuvalt määratakse tasapinnaliste ristkoordinaatide süsteem xy. Seda punkti nimetatakse lähtepunktiks ja reeglina valitakse see projektsiooni olulistel telgedel – nt ekvaatoril või telgmeridiaanil E. Nimetatud telgede järgi on ristkoordinaatsüsteemi kõige lihtsam orienteerida. Niisiis telgmeridiaan määrab ära x-telje suuna ja tavaliselt ekvaator y-telje oma.

Järgnevalt pannakse paika ristkoordinaatide alguspunkt D nii, et meid huvitaval kaardistataval alal ei tekiks negatiivseid koordinaate. Koordinaatide alguspunkt viiakse nn idanihke abil punkti C ja nn põhjanihke abil punkt D tavaliselt selle eesmärgiga, et projektsiooni peatelgede ristumispunkt A saaks "ümmargused" koordinaadid.

Kaarti projitseerides "tõlgitakse" kõik tema elemendid (rannajoone lõigud, leppemärgid, ka geograafiline võrk ise jms) ristkoordinaatidesse.