Metoodika:

1) Kagu-Eesti läbimine turistina raudteel, kohalike olude ja väärtustega tutvumine;
2) seminar kohaliku arengu planeerijate ja regionaalarengu teoreetikutega;
3) tutvumine ja rühmatöö tasakaalustatud arengu planeerimise ideedega;
4) tutvumine ja rühmatöö koha omaväärtuste kaardistamise printsiipide ja praktikaga;
5) iseseisev töö uute nägemuste ja võimaluste selgitamiseks;
6) ideede vormistamine töötavateks projektideks ja arendajate määratlemine

Väljund:

Käesoleva teoreetilise seminari eesmärgid on eelkõige olukorra ja metoodika määratlemine
1) kohaliku olukorra tutvustus (olukord, ressurss, info, arendus)
2) teoreetilised lähtekohad (regionaalareng, tasakaalustatud areng, info väärtustamine, koha omaväärtused)
3) uued ideed piirkonna arendamisel
4) arengukavad ja nende rakendajad


TURISM, MOBIILSUS JA ARHITEKTUUR

Turism on järgmise sajandi elustiil. See on elustiil mis teeb puhkamisest elu ühe koostisosa, olemise kuskil mujal. Seal kuskil teises kohas on reegliks puhata, turist olla, kosuda. Eemal olemine tavalisest, kus võib olla keskkond eksootiline, autentne, rikkumatu, originaalne, ajalooline või rabav jne. Turism võib olla kuid mitte alati seotud puhkamisega. See võib sarnaneda reisimisega, kuid see pole sama mis reisimine. Turism ja mobiilsus on liitlased. Turism on olulisel määral industriaalne ja urbanistlik fenomen. Defineeritud ajaga, sündinud industriaalse ühiskonnaga, ja seotud kohaga-arenenud riigid. Nagu tühjenemine peegeldatuna tööl oldud ajaga, kus raha teenimine on pöördvõrdelises suhtes defineeritud ajaga, mingis teises kohas. Arenenud maades selline hästiarenenud muster hajub. Fleksibiilsus ja kaugtöö, kõrgenenud sissetulekud ja suurenenud mobiilsus loovad uusi tingimusi. Töö peab võimaldama rohkem kui äraelamist ja samuti puhkus, mis peab olema väärtustatud. Need turismi funktsioonid on otsustavad elu täitematerjalid. Refereerides John Urry ’t: “olla turist, on üks moodsa ajastu karakteristikuid. See on staatuse märk” Turism areneb niivörd kiiresti nii majanduslikult, sotsioloogiliselt ja kultuuriliselt- et me võime ainult vaevalt aru saada millesse me segatud oleme. Uuesti tsiteerida John Urry ‘t et turism “… kui üks kesksemaid vaba kultuurivahetus vorme kaasaja ühiskonnas” on fenomen millele peaks reserveerima erilise tähelepanu.

Praegust majandusliku olukorda on iseloomustatud kui jätkuvat liberealiseerumist ja piire ületavat (piire eiravat) liikumist (jõudu) 24 h ööpäevas, üheaegset ja nonstopi. Raha ja kaubad on pidevas vahetuses, samuti nagu teadmised ja informatsioon. Inimesed, kultuurid, objekt ja eesmärgid rändavad nagu ütleb oma sissejuhatuses raamat “Touring cultures. Transformations of travel and theory”. Nende inimeste, kultuuride ja objektide (kaasarvatud arhitektuursed objektid) kergemini äratuntav omadus on mobiilsus. Veelgi enam nende füüsilisest ja virtuaalsest, mõnikord ulatuslikust suunatud voolamisest, võib vaevalt aru saada kui püsiva ja paikse olemasolust. Nad hakkavad üha kasvades elama oma elu, nende elumudelile omaste reeglite järgi.

Kõrvaliste regioonide kättesaadavus kasvab järsult. Uued transpordiliigid- vagunelamud, kiirrongid ja -laevad, lennukid- kõik nad on turismi komponendid. Mobiilsus- uksest ukseni- on teinud läbi revolutsiooni, mõlemast küljest kiirus ja mahutavus. Turisti infrastruktuur riistvara ja tarkvara on kõrgintellektuaalne. Infotehnoloogia innovatiivsus garanteerib laiahaardelisuse kohtade valikul. Ei ole saavutamatuid nurgataguseid; kõik on avastatud, käidud ja lahti kirjutatud. Reisimine internetis on tavaline toiming.

Kõige selle resultaat on nii maa-aluste, kui maa pealsete (ka taevaste) jõujoonte kiire muutumine. Nagu vesiliiv. Kiiremini ja kiiremini. Puhkus ja vaba aeg sulavad kokku kohustusliku ajaga. Töö aega ja vaba aega võib kulutada vabalt valitud asukohas ja vabalt valitud ajal.

Kui globaliseerumine eksisteerib kuskil siis justnimelt selles tööstusharus. Meie sissemässumine piirideta ühiskonna võrgustiku saab selgemaks kui me võtame turismi oma uurimisobjektiks. Kui kuskil on mõtet uurida ruumilise planeerimise ja infrastruktuuriliste konstruktsioonide ühendusi siis on see just see valdkond.

Et turism on paratamatult saamas sotsiaalselt ja kultuuriliselt tuleviku elustiiliks seda kinnitab ka majanduslik huvi ja toetus. Turismist saab peagi tähtsaim ülemaailmne tööstusharu. Kuna investeeringud on mastaapsed; saab sellest ka teretulnud tööhõive suurendaja. Osaliselt nimetatu on algus ruumilisteks muutumisteks. See kujundab maastikud ümber piirkonnaks (ilma aiata) piirkonnas; linnad (külmutatud) vabaõhumuuseumiteks, ja “maailma” liiklustsoonideks- mitteasustatud maaks, mereks ja õhuks. Need protsessid peaaegu et täielikult ignoreerivad tavapärast geograafilist piiritletust, siiani kasutatud ruumilisi distsipliine Eestis ja mujal maailmas.


TURIST, RUUM JA KOHT

Globaliseeruv turism mängib ümber rännu põhjused ja eesmärgid, kogu turismiga seotud märksõnade süsteemi. Enam ei reisita kirikute ja rahvusparkide, festivalide ja messide pärast. Ka tegevused pole põhjuseks, tänapäeva suusataja ja ujuja, mängur või ööklubiline leiab sobivaid paiku kogu maailmas. Kõik on avatud ja sageli on kaugemate kohtade külastamine summaarselt odavam kui kodumaal rändamine. Ka tingimused ei mängi määravat rolli, mõnigi rahvusvaheline mees kolab maailmas ja otsib äärmusi ja eripära, riske ja närvikõdi, magamata öid ja tulutult praamisabas veedetud päevi. Turismi uued kujunevad jõujooned on alles ähmaselt hoomatavad, siin on olulised märksõnad legend ja müüt.

Kus algab legend, kus tekib müüt ja lõpeb turismivoldiku tekst? Kirik ja rahvuspark ei kao kuhugi, nende tähendus muutub. Hea kirik on mälestuse või müüdi osa, igav kirik on mälestuse või müüdi osa. Mälestus ja müüt on üks osa mobiilse turisti valiku kriteeriumidest. Ainult üks osa. Tervik tekib seostest ja tingimustest, seostest ja tingimustest kujuneb ruumisosa, mis huvitab ja tõmbab. Tänapäeva turisti ja mobiilse maailmakodaniku külastus on koha väärtustamise protsessi üks osa. Külastusel tekivad uued seosed, rikastub turist ja rikastub koht. Hea koht on mängu üks osa ja siia tullakse tagasi. Vale on arvata, et kaasaegne turist kammib arutult avanenud ja kitsaks jäänud maailmas ringi, et ta väisab sihikindlalt uusi kohti. Uute kohtade jaht on iseloomulik eilsele turistile, piiratud võimalustega maailmas. Mobiilse maailma turist tunnetab oma kõikvõimsust, sisuliselt on ta juba kõikjal, ja ta valib kohta. Kohal on oma müstika, siia tullakse tagasi. Tullakse, sageli põhjendamata ja põhjusi hoomamata.

Ruumist kujuneb koht väärtustamise protsessi käigus. Ruum on ruum, ta jääb Peipsi "taha", ta jääb Tartust "edasi", ta on Lasnamäel. Ruum on perifeeria, unustatud ääremaa. Ruumil pole lugu, ruumist pole täpset ülevaadet, temaga pole sidet. Ruumil pole kindlaid piire, piiri parim määratlus on järgmine koht. Tallinna ketšupivedajale on Otepääst lõunapoolse ruumi piiriks Läti. Läti on koht. Lätil on lugu ja nimi ja maitse. Kohal on nägu, lugu, värv, lõhn, hääl ja maitse. Koht on lähistik e maastike meeltega kombitud osa. Kohal on väärtus, koht ei jäta ükskõikseks. Kohal on omaväärtus, väärtus mida saab meeltega tajuda, kiita või kiruda. Globaliseeruv maailm "kohastub" ja enam pole tundmatut ruumi, enam pole ääremaid. Perifeeria kaob kaugustesse, galaktika äärealadele, hoomamata reaalsusesse.

Perifeeria kaob. Kas inimesi kurvastab rohkem teadmine, et ta ei ela enam perifeerias, et perifeeriat ei ole enam olemas? Ei, pigem kurvastab inimesi teadmine, et eilne perifeeria staatus, märtriroll ja kaastunde norimise võimalus on globaliseeruvas maailmas kadumas. Eilne märter piirialadel ja tundmata saarel on tänane saamatu, globaliseeruva ja mobiilse ühiskonna heidik. Kurtja ja lunija, ettearvamatu valija ja kehv maksumaksja. Paremal juhul erak. Erakud ei nõua raha, erakud naudivad eraklust.


ARENG JA ARENDAJA

Tänapäeva arendajad, regionaalplaneerijad ja planeerijad kurvastavad. Mobiilsus ja globaliseerumine muudavad tegutsemisvaldkonna häguseks. Regioone pole ja maailm liigub liiga kiiresti, et midagi suurt ja asjalikku planeerida, tulemust näha. Arengu planeerijad ei tegele enam tehaste rajamise ja investorite otsimisega. Ettevõtluskliima pole kaasaja maailma probleem. Määravad on tööjõud ja tooraine, tasuvus. Selle leiab globaliseerunud kapital edukalt ilma toatäie ametniketa, ilma igakuiste konverentsideta ja ilma igavate voldikuteta. Arendajat pole vaja. Planeerijat pole vaja. Vaja on kohta, kohta ruumis, kohta kuhu kapital tuleb. Kohta, mis huvitaks maailmarändurist kapitali ja tema kandjaid, tootmine tuleb mängu osana hiljem. Eesti on mõnele koht. Eestis on Lennart Meri, seal on odav viin ja kõlab müüt edust. Kui kaup on tehtud "kohas" leiab tarbija selle. Tema teab kohta. Mida parem koht, seda rohkem tarbijaid. Mida rohkem tarbijaid seda edukamad on tootjad. Julgeme väita, et tänapäeva planeerija oluline ülesanne on tootja ja tarbija sideme loomine, tootmiskoha kaardistamine tarbija ajus. Hong-Kongis valmistatud Kanada laualipp tekitab meis võõrastust ja imestust, Lasnamäel kootud Kihnu kampsun protesti. Isegi väga internatsionaalsete toodete, näiteks Vene viina ja Coca-cola, sildilt otsime rännakuil tootmiskohta ja lugu. Toodet väärtustab tootmise koht ja lugu. Tarbija ja tootja side on võimas turuhoob.

Kaardirulliga arendajat ja planeerijat pole vaja. Ja pole midagi imelikku tõsiasjas, et enamus tänapäeva omavalitsuste arendajaid ja nõunikke ei tegele päevast päeva mõttetustega, midagi leiutades, planeerides, kaardistades ja tõestades. Nagu kogemused näitavad tegelevad arendajad põhiliselt reisimise, kostitamise ja koolitusel osalemisega. Nad on mobiilse maailmakodaniku musternäidised, eesrind. Kontorist on neid raske leida. Sõnatult ja teadvustamata on nad mobiilse maailmaga kaasa läinud ja põhitegevusena loovad partneritele seoseid esindatava piirkonnaga.

Ka riiklikud ja rahvusvahelised arenguabi programmid on sujuvalt globaliseerunud, kaasaegsemaks muutunud. Raha eraldatakse üha enam inimvahetuseks ja tootja-tarbija suhte loomiseks, koolituseks ja seminarideks. Luuakse tingimusi uute sidemete ja kohtade tekkimiseks maailmakaardile. Üha vähem eraldatakse otseselt fundamentaaluuringuteks, arenduskava koostamiseks ja maa-ala planeerimiseks. Loomulikult peab riik omama ülevaadet oma territooriumist. Igasuguste otsuste pädevaks langetamiseks on taustinfot vaja. See tegevus jäägu riigi otseste ülesannete hulka, planeering pole arengukava. Riik tegeleb elu korraldamisega linnas ja maal, igapäevaelu ja kriisidega. Tark riik tegeleb ka arenguprogrammidega, see on riigi tuleviku kindlustamine. Arendajad tegutsevad "tulevikus", arendajate avatusest ja vaistust sõltub riigi edu pikemas perspektiivis.

Siin saavad tänapäeval kokku arhitekt ja geograaf, planeerija ja arendaja, hindaja ja määratleja, tarbija ja tootja, maailmakodanik ja maailmakodanik. Hindavad oma suhtlemisvahendeid ja arusaamu, ühtlustavad terminoloogiat. Uurivad olukorda. Mida ja kuidas teha?

I päev 23.10.98
AEG	KOHT	TEGEVUS/Esineja	Märkused/teemad
7.20AM	Tallinn	Baari vagun	Tallinn-Tartu-Valga rongis
7.27AM	Rongis	Ärasõit	Koosseis: arhitektuuriüliõpilased ca 12 Ülar Mark, Ralf Tamm
07.30	Rongis	Hommikueine
07.30-09.00	Rongis	Vaguni konversioon	Aknad kinni, tehnika install
10.09-10.20	Rongis	Kohvipaus
10.20-10.35	Rongis
10.35-11.00	Rongis		KERA kui
11.03	Tartust	Ärasõit Sissejuhatus Rein Ahas, Ülar Mark	Lisanduvad: geograafiaüliõpilased 12 Prof Tõnu Oja, Rein Ahas
11.10-11.35	Rongis	Prof Tõnu Oja	Tasakaalustatud areng
11.45-12.30	Rongis	Rein Ahas, Ülar Mark, Ralf Tamm	Idee kokkuvõte
12.48	Valgas	Väljumine Rongist
12.58	Valgast	Ärasõit
14.00-15.00	Antsla Keskkool	Lui Niilo KERA koordinaator	Kagu-Eesti regionaalareng
15.15-16.00	Antslas	Lõuna
16.15-17.00	Antsla	Ralf Tamm	Geomantia
17.15-18.00	Antsla	Arutelu ja kohvi
18.15-19.00	Antsla Keskkool	Kaido Kama Võru Instituut	Kagu-Eesti identiteedist
19.00-20.30	Antsla	Töö
20.30-	Öö-lõunaliinil	Õhtusöök-tutvumispidu	Mõõdukas kogemuste vahetamine

II PÄEV 24.10.98
AEG	KOHT	TEGEVUS/esineja	Märkused/teemad
6.00	Antsla	Äratus
7.05	Rongis	Ärasõit/eine rongis	Võrumaa tutvustus?
8.20	Piusa	Saabumine
8.25-9.25	Piusa	Jalutuskäik	Piusa koobastes
9.30	Piusa	Ärasõit (buss/veoauto?)	Suund Põlva
12.00-16.00	Põlva Kultuurikeskus	Mess "Kagu-Eesti ettevõtlus"	Osalemine
12.00-12.30	Põlva Kultuurikeskus	Valgamaa esindus Georg Trašanov	Ülevaade arengusuundadest- probleemidest
13.00-13.30	Põlva Kultuurikeskus	Võrumaa esindus Andrei Valentinov	Ülevaade arengusuundadest- probleemidest
14.00-14.30	Põlva Kultuurikeskus	Põlvamaa esindus Haimar Sokk	Ülevaade arengusuundadest- probleemidest
15.00-15.30	Põlva Kultuurikeskus	Anneki Madismäe Põlva turismiinfo	Turist Kagu-Eestis
Vaba valik	Vaba valik	Lõuna
Samal ajal toimub  10.00-16.00	Haridusosa-kond	Seminar "Elu võimalikkusest Kagu-Eestis"	Riigikogu fraktsioonid
Samal ajal toimub 10.00-16.00	Põlva raamatukogu	Turismialane seminar
16.24	Põlva jaam	Ärasõit
16.30	Taevaskoja	Saabumine puhkemajja
17.15	Taevaskoja	Röövlipraad (noore oina kere) maasse
17.30-19.45	Taevaskoja	Töö, kohvipausid	Mobiilsus, turism
20.00-20.30	Taevaskoja	Marek Strandberg, Võru Instituut	Ettevõtluse arendamine Kagu-Eestis
20.30-21.15	Taevaskoja	Marek Strandberg, Võru Instituut	Ajurünnak
21.30 -	Taevaskoja	Puhkemaja, saun	Kogemuste vahetamine, röövlipraad