KAARDI NOMENKLATUUR
NB! Praktikum on rajatud N. Liidu topo-kaartidele

Subject: sheet numbering system of Russian topographic maps 



Kaardijaoks nimetatakse paljulehelise kaardi jagamist üksikuteks lehtedeks. Kaardinomenklatuuriks nimetatakse sellise kaardi lehtede tähistamise süsteemi.

 

Topograafiliste kaartide puhul on kaardijagu tavaliselt kas kartograafilise võrgu või ristkoordinaatvõrgu järgi. Esimesel juhul on eeliseks võimalus kaardinomenklatuuri hõlpsasti seostada kaardil kujutatud ala asendiga Maa sfäärilisel pinnal. Selline süsteem on reeglina universaalne, ei sõltu kaardiprojektsioonist ega territooriumi geograafilisest asendist maakeral. Puuduseks on eelkõige kaardilehtede ebastandardne kuju sõltuvalt meridiaanide koonduvusest. Ristkoordinaatvõrgu järgi sooritatud kaardijagu annab küll korrapärase lehtede kuju ja range jaotuse, kuid lehtede seostamine geograafilise ruumiga on eelnevaga võrreldes kaudne. Tavaliselt kasutatakse kartograafilisel võrgul rajanevat kaardijagu väikesemõõtkavaliste kaartide puhul. Mida suurem on kaardi mõõtkava, seda enam on levinud aga kaardijagu ristkoordinaatvõrgu alusel. N. Liidus oli topograafias välja töötatud kaardijagu ja -nomenklatuur läbivalt geograafilise võrgu alusel, vaid linnaplaanide puhul, mis nagunii baseerusid kohalikul (salastatud) geodeetilisel alussüsteemil, kasutati ristkoordinaadilist jaotuspõhimõtet. Eesti Vabariigi kartograafiline süsteem näeb, vastupidi, ette vaid ristkoordinaadilise kaardijao läbi kõikide mõõtkavade.

 

Kuna geograafile on huvitavam kaardijagu kartograafilise võrgu järgi, sest see võimaldab määrata kaardilehe geograafilist asendit, siis käesolev praktikum sooritatakse N. Liidu topograafiliste kaartide alusel.

 

 

Praktikumi ülesanded:

  1. Antud on kaardilehe nomenklatuuritähis. Leida kaardi mõõtkava ja seda kaardilehte piiravad geograafilised koordinaadid.
  2. Antud on ühe Eesti linna keskusesse jääva punkti geograafilised koordinaadid. Missugusele kaardilehele mõõtkavas 1:25 000 jääb see punkt ja mis linnaga on tegemist?

 

Ülesannete lahendamisel juhindu järgnevast:

 

 

 

N. Liidu topograafiliste kaartide jagu ja nomenklatuur

 

N. Liidu topograafiliste kaartide jagu toetub rahvusvahelisele maailmakaardile (International Map of the World – I.M.W.) ja selle nomenklatuurile. Aluseks N. Liidu topograafilistele kaartidele on miljoniline (mõõtkavaga 1:1 000 000) paljuleheline kaart, mis “lõigatakse” lahti neljakraadiste ridade kaupa geograafilise laiuse osas ja kuuekraadiste tsoonide kaupa geograafilise pikkuse osas. Read tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega alates ekvaatorist nii põhja- kui ka lõunasuunas. Vajaduse korral lisatakse kaardinomenklatuurile esitähena vastavalt N või S, et rõhutada, kumba poolkera kasutatakse. Tsoonid tähistatakse araabia numbritega alates 180º ip ida suunas liikudes. Seega idapoolkera algab Greenwichi meridiaanist 31-se tsooniga. Siit on kerge leida, et Eesti jääb kahele miljonilisele kaardilehele – O-34 ja O-35, kuivõrd O märgib rida laiuste 56º ja 60º pl vahel ning tsoonid 34 ja 35 paiknevad vastavalt vahemikes 18-24º ip ja 24-30º ip (vt joonis 1).

 Joonis 1

Joonis 2

N. Liidu topograafilistel kaartidel on pikk mõõtkavade rida. Mõõtkavadele 1:500 000, 1:200 000 ja 1:100 000 saadakse kaardijagu miljonilise kaardi jaotamisel vastavalt 2x2, 6x6 ja 12x12 leheks. Selle järgi võib arvutada, et viisajatuhandelise kaardilehe ulatus on kaks kraadi geograafilist laiust ja kolm kraadi geograafilist pikkust; kahesajatuhandelisel 40 minutit laiust ja kraad pikkust ning sajatuhandelisel 20 minutit laiust ja pool kraadi pikkust. Nomenklatuuritähised kaardilehtedele omistatakse rida-rea kaupa vasakult ülanurgast. Iga mõõtkava puhul kasutatakse erinevat tähistusviisi: poolemiljonilistel kaartidel vene suurtähti (), kahesajatuhandelistel rooma numbreid (I, II, .., XXXVI) ning sajatuhandelisel araabia numbreid (1, 2, .., 144). Et igal miljonilisel kaardil kordub sama jaotus ja tähistus, siis nomenklatuuritähisesse läheb kirja miljonilise lehe tähis ja sidekriipsu järgi kaardilehe tähis vastavas mõõtkavas (vt joonis 2).

 

Joonis 3

Suurema mõõtkavaga kui 1:100 000 kaartide jaotamine ja tähistamine põhineb juba sajatuhandelisel lehel. Kuni mõõtkavani 1:10 000 kasutatakse nn aheljaotist ja –tähistust, st mõõtkavade reas suurema mõõtkavaga kaardi jaotus ja tähistus lähtub eelneva mõõtkavaga kaardi nomenklatuurist: viiekümnetuhandelise kaardi saamiseks jaotatakse sajatuhandeline kaart, kahekümneviietuhandelise saamiseks omakorda viiekümnetuhandeline jne. Kõigi kolme siinnimetatud mõõtkava (1:50 000, 1:25 000, 1:10 000) puhul jaotatakse eelmise mõõtkavaga kaardileht neljaks (2x2). Nomenklatuuritähis koostatakse siin aluseks olnud sajatuhandelise kaardilehe tähisele ja kõigi ahelas seisvate lehtede aadresside kaudu (vt joonis 3).

 

Tabel 1. N. Liidu topo-kaartide mõõtkavade rida ja nomenklatuur

 

 

 


Täiendused: 19. küünlakuul 2000, raunap@math.ut.ee
Tagasi