Valikkursuse

KARTOGRAAFIA AJALUGU (BGGG.01.012)(FLAJ.07.012) PROGRAMM

1 AP,   16 t. loenguid,   4 t. seminare,   referaat,   arvestus


Aeg: 1996/1997. õ.a. ei toimu Lektor: dots. H. Mardiste, dots. A. Must. Eeldusained: kartograafia, geograafia ajalugu

  1. OSA. EUROOPA KARTOGRAAFIA AJALUGU
    1. Vanade kaartide tähtsus ja kasutamisalad. Kaardikogud. eesti kaardikogud.
    2. Kartograafia areng Euroopas keskajal. Portolaanid. Mappae mundi. Esimesed trükitud kaardid. Ptolemaiose "Geograafia".
    3. Suurte maadeavastuste mõju kartograafia arengule. Atlased. A. Ortelius, G. Mercator, W.J. Blaeu, J. Hondius jt. Madalmaade kartograafid.
    4. Saksa kartograafia 15. sajandi lõpul ja 16. sajandi algul.
    5. Prantsuse kraadimõõtmised. Riiklike mõõdistustööde algus.
    6. Projektsioonide areng. Leppemärkide areng. Reljeefi kujutamisviiside areng.
    7. Merekaardid 17. sajandil.
  2. OSA. EESTI KARTOGRAAFIA ARENG
    1. Varaseimad kaardid Eesti kohta.
    2. Rootsi kartograafia areng. A. Bure(us) ja Eesti ala kaardistamine Rootsi riigivõimu perioodil. Mõisa-, linnuslääni- ja teedekaardid.Suur Rootsi Kataster. Rootsiaegsed kaardid Eesti Ajalooarhiivis.
    3. 18. sajandi kaardid. Saaremaa maamõõdu ja regulatsiooni komisjon. J.M. Elmpti Liivimaa kaart (1768). L.A. Mellini "Liivimaa atlas".
    4. 19. sajandi I poole mõisakaardid. Valga Maamõõdu- ja revisjoni komisjon (1809-23) ja Liivimaa kroonumõisate kataster (1823-58). Maamõõtja. 19. sajandi kaardid Eesti Ajalooarhiivis.
    5. W. Struve ja K. Tenneri tegevus.
    6. C.G. Rückeri ja J.H. Schmidti kaardid.
    7. Merekaardid.
    8. Eesti ala topograafiline mõõdistamine.
    9. Esimesed eestikeelsed kaardid ja atlased.
    10. Kartograafia areng Eestis 1920.-1930ndail aastail.

Kirjandus
vt ka Eesti kartograafia bibliograafiat


Last Updated: Friday, 08 November, 1996