KAART, KAARTIDE LIIGID JA TÜÜBID

Loengu märksõnad

Raivo Aunap

 

Nagu kartograafial endal, nii on ka kaardil väga erinevaid määratlusi. Põhiprobleem on selles, missugusest vormistus- ja üldistusastmest alates võime rääkida kaardist

(kartograafiline kujutis, kaarditoode)

(joonis, skeem, kartoskeem, kartoid, kartogramm, plaan, kaart, aerofoto, satelliitpilt)

(kontuurkaart, skelettkaart, kaardioriginaal, kaardikiht)

(digitaalkaart, arvutikaart, interaktiivne kaart, kaardiandmed, kaardipilt)

 

Kaardi definitsioon

maapinna või muu taevakeha              >> objekt

vähendatud                                                   >> mudel

üldistatud ja leppemärkidega seletatud            >> abstraheeritud märgisüsteem, vahend

mõõtkavaline                                                 >> matematiline manipulatsioon, meetod

kujutis                                                          >> visuaalselt tajutav, subjekt

ükski toodud määratlustest ei kehti reservatsioonideta,

 

Kaardi tunnused

asukoht – atribuudid (> topoloogilised suhted, punkti atribuutide suhted, eri punktide atribuutide suhted, eri punktide atribuutide indekseeritud suhted sh geograafiline suhe)

transformatsioon > kaardiprojektsioon, mõõtkava

abstraktsioon

visualisatsioon

 

Vrd kaardi ja plaani tunnuseid ja rõhuasetusi

 

Kaardi komponendid ja elemendid

Kaardi sisu elemendid – “temaatilised kihid” (hüdrograafia, reljeef, taimkate...)

Kartograafilise kujutise elemendid (sümbolid), algkujund

Kaardi kompositsiooni elemendid (kaardi komponendid)

Kaardiväli, Kartograafiline kujutis, karto­grafeeritav pind

Kaardi legend

(Kartomeetrilised) diagrammid

Täiendavad andmed

 

Kaardi matemaatiline alus ja selle elemendid (mõõtkava, võrk)

Kaardi raam

Kaardivõrgud Kaardikirjad, marginaalkirjad

 

 

Kaart kui reaalsuse mudel

reaalsusmudel                           >> nähtus, objekt, element, objektklassid (feature, phenomenon)

objektmudel , andmemudel       >> kaardistusüksus, olem (entity), koordinaat, atribuut, algkujund-geomeetriline primitiiv (punkt, joon, pind, piksel, voksel)

esitusmudel                                >> kaardielement, kujund, kartomorfeem, leppemärk

vormistusmudel

 

Kaart kui märgisüsteem

Keele põhifunktsioonid           – suhtlusvahend, info edastamise vahend,

– tegelikkuse peegeldamine

·         lingvistilised keeled

·         sekundaarsed modelleerivad süsteemid (tehiskeeled – algebra, liiklusmärgid)

·         kartograafiline keel

märgi tähendus

-

ese, sündmus, mida märk esindab, st etikett, silt

 

märgi mõte

-

märgiga seonduv mõtteline, mõisteline sisu – peegeldab tegelikkuse esemeid ja nähtusi nende oluliste tunnuste, seoste ja suhete kaudu, on seotud vastastikku otsustusega

Semiootika – Semantika – Süntaktika – Pragmaatika 

 

Nõuded


ajalis-ruumilisus

abstraktsus

sisu vastavus tegelikkusele

valikulisus

sünteetilisus

ühemõttelisus

katkematus

piltlikkus

ülevaatlikkus


 


Kaardi täpsus ja usaldatavus


asukohatäpsus

atribuuditäpsus

loogiline õigsus

täielikkus


 

Eri aegadel on kaardile esitatud erinevaid nõudeid:

Kontseptsiooni kirjeldamine (mungakaardid, antiikkaardid)

Mõõdetavus

Seoste kirjeldamine (peutingerid, portolaanid, Mercatori projektsioon)

Esteetilisus

 

 

Kaardi ülesanded

1.    andmete talletamine

2.    esitamine >> kommunikatiivsus

3.    õpetusvahend

4.    praktiline töövahend, eriti teadusdokumendi kontekstis

5.    maailmavaate kujundaja

Lähtuda ei saa sellest, kuidas kaart välja näeb või kuidas lugeja selle vastu võtab, vaid ainult sellest, mis on olnud kartograafi eesmärk

 

 

 

Kaarditooted, kaardi eri vormid:

Analoogkaart, tardkaart, tavakaart

Digitaalkaart, arvutikaart

Paberkaart

plaan

fotokaart, ortofotokaart jms

mulaaž-makett jm 3D

 

Plokkskeem

anaglüüf (anaglüpt)

projitseeritud (diapositiiv)

gloobus

atlas

vektorkuju

rastergraafika

maatrikskuju

segakuju

spageti

tabelid

DEM

DTM

Salvestusformaat

Tööformaat

Vahetusformaat

aga: voldik, lauakaart, seinakaart, välitöökaart, lauakaart . . .

kaart – kaardiseeria

 

 

Klassikalised kaartide jaotused:

kujutatav nähtus:             geograafilised kaardid, Kuu, tähekaardid, anatoomilised “kaardid”, mikrofüüsika kaardid. . .

kujutatava ala ulatus:       maailm, maailmajagu, ookean

 

Mõõtkava järgi

ICA:             smk: >25T,        kmk: 25-250T,               vmk: <250T;

vene:            smk: >200T,      vmk: <1MLN                  (topod: sk:>10T)

 

Sisu järgi

Üldgeograafilised

Füüsilised >> topograafilised

füsiograafilised

Temaatilised

Loodusteema (geoloogia, mullastik, hüdroloogia , taimkate, kliima, okeanoloogia. . .)

rahvastikuteema

majandusteema

kultuuriteema

sotsiaal-ühiskondlik

ajaloo . . .

erikaardid (eritopod)   

merekaart, lennukaart, orienteerumiskaart, rahvaloenduskaart

 

turismi?

 

 

teekaart, merekaard, lennukaart, orienteerumiskaart, teatme, indeksi, plank‑, katastri

 


Eesmärgi järgi


teaduslik

õppe-

eri-

katastri-

tee-

operatiiv-

propaganda-

turismi-


 

kujutamisviisi järgi (sh eraldi nii üldgeograafilised kaardid kui ka teemakaardid)

 

TEEMAKAARDID


sisu üldistamise astme järgi

analüütilised

kompleks

süntees

 


objektiivsuse järgi

dokumentaalkaardid -reaalsed andmed

interpretatsioonilised

hüpoteeskaardid

trendikaardid


 

detailsuse järgi >> kartoskeem, kartogramm, kaart

 

Aluskaart, kontuurkaart, tuletiskaart

 

ATLASED

Ulatus: maailm, piirkond, rahvus

Sisu: üldgeograafilised, teema-, kompleks-

Eesmärk: teatme-, rahva-, õppe-, eri (navigasiooni, teede)