1. Kursuse
ülesehitus,
praktikumide korraldus.
Kursus on sissejuhatavaks arvutitele tugineva kartograafia, territoriaalse andmetöötluse ja geograafiliste informatsioonisüsteemide alal. Ta seab oma eesmärgiks anda ülevaade vastavate valdkondade põhimõistetest ning rakendusaladest ja võimaldada minimaalne vajalik praktiline kogemus lihtsama tarkvara kasutamise osas, mis võimaldaks edaspidist elementaarset geoinformaatika-alast eneseharimist ja oskust oma edaspidises õppes valida vajalikke spetsialiseerumisega seostuvaid erikursusi.
Eelnevast peaksid selged olema:
- personaalarvutite riist- ja tarkvara põhimõisted, kasutamise alused, klaviatuur (arvutiõpetuse kursus);
- kartograafia alused (kartograafia kursus);
- andmeanalüüsi alused (statistika ja andmeanalüüsi kursus);
- kaugseire alused.
1.1. Kursuse ülesehitus
- kursuse edukalt läbinu peab:
- teadma põhimõisteid: termin inglise keeles, selle seletus või eestikeelne vaste(d);
- oskama jutustaval tasemel selgitada GIS-i struktuurseid ja funktsionaalseid komponente ning rakendusalasid;
- teadma andmehõive põhivõimalusi ja oskama neist vähemalt ühe jaoks jutustaval tasemel selgitada kogu protsessi lähtematerjalist (näiteks paberkaardist) GIS-i andmebaasideni;
- suutma ühe etteantud geograafilise kaardi jaoks koostada andmebaasi loogilist struktuuri;
- oskama selgitada vähemalt ühe GIS-paketi (tarkvara) põhimõttelist ülesehitust, kasutusvõimalusi, tugevaid ja nõrku külgi;
- tundma paketi IDRISI 4.1 ülesehitust niipalju, et suuta:
- abimaterjale kasutades lahendada lihtsamaid (3-4 tehtelisi) geograafilisi ülesandeid, mille algoritm on ette antud, ja suutma seostada vektorandmeid andmebaasidega.
1.2. Praktikumide korraldus
- soovitav on hankida endale eeloleva praktikumi juhendi klaar- või elektronkoopia juba enne praktikumi ja sellega üldjoontes tutvuda;
- praktikumi käigus protokollib üliõpilane oma töö: minimaalselt peab praktikumi protokoll sisaldama sooritaja nime, kuupäeva, arvuti (millel sooritati) nime või numbri ja vastused praktikumi juhendis esitatud küsimustele; soovitav oleks üles tähendada tekkinud probleemid ja vead - see aitab edaspidi neist hoiduda täidetud protokolli alusel arvestatakse prakltikumi sooritamist; järgmist praktikumi sooritama asudes saab üliõpilane tagasi eelmise praktikumi protokolli;
- praktikumide juhendid ja protokollid on õppematerjalid üliõpilasele; neid saab kasutada eksamitöö sooritamisel teatud aja jooksul;
- erandkorras on praktikume võimalik sooritada individuaalselt (näiteks oma koduarvutil), selleks pöörduda õppejõu poole.
1.3. Kirjandus
Kohustuslikud materjalid on märgitud tärniga (*):
[1]* - Roosaare, J. Geograafilised informatsioonisüsteemid. Sissejuhatav loeng // Elva sügiskooli materjale. - Tartu, 1992, lk. 5-24 [mapp instituudi raamatukogus]
[2] - Roosaare, J. Kaardist kaardini: geoinfo töötluse lihtsamaid võimalusi // Arvutimaailm, 1994, 4, lk. 3-4
[3] - Roosaare, J. Arvutigeograafia - mäng või teadus? // Eesti Geograafia Seltsi aastaraamat, 1994, 26, lk. 85-98
[4] - Roosaare, J. Territoriaalsete andmete analüüsi paketid ja statistika osa nendes // Eesti Statistika Selts, Teabevihik. - Tartu, 1993, 2, lk. 27-35;
[5] - Jagomägi, T. Kaardid ja GIS 2000.a. rahvaloendusel.
[6] - Roosaare, J. Mõningad informaatika põhimõisted. - 15 lk. [mapp instituudi raamatukogus]
[7]* - Roosaare, J. Geoinformaatika alused. Loengukonspekt. 44 lk. [mapp instituudi raamatukogus; tekstid ka elektrooniliselt];
[8]* - Praktikumide juhendid [mapp instituudi raamatukogus; tekstid ka elektrooniliselt]
[9] - IDRISI (Student Manual; Technical Reference; Version 4.1 Update Manual) - [koopiad (valikuliselt) instituudi raamatukogus]
[10] - Bernhardsen, T. Geographic Information Systems. - VIAK IT & Norvegian Mapping Authority, 1992. 318 pp. [TÜ raamatukogus]
Hea sissejuhatav õpik, eriti ainet valikainena kuulavatele mittegeograafidele; haarb lühidalt paljusid aspekte, ei nõua mingeid eelteadmisi.
[11] - Aranoff, S. Geographic Infoprmation Systems: A Management Perspective. - Ottawa: WDL Publications, 1989. 294 pp. [pöörduda õppejõu poole]
Ameerikas sissejuhatava õpikuna väga hinnatud teos, mis on suhteliselt jutustava iseloomuga ning pöörab suhteliselt palju tähelepanu kaugseirele.
[12] - Burrough, P.A. Principles of Geographical Information Systems for Land Resources Assessment. - Oxford: Clarendon Press, 1986. 193 pp. [pöörduda õppejõu poole]
Suhteliselt matemaatilisema esituslaadiga ja rohkem andmetöötlusele tähelepanu pöörav, mistõttu sobib loodusteaduslikele erialadele; tark- ja riistvaralised detailid vananenud.
[13] - Laurini, R.; Thompson, D. Fundamentals of Spatial Information Systems. - 3rd ed. //The A.P.I.C. Series N.37. - London, e.a.: Academic Press, 1994. 680 pp. [pöörduda õppejõu poole]
Bernhardseni õpiku põhjalikum analoog, mis sobib erineva põhiharidusega geoinformaatika kraadiõppuritele või üksikküsimuste teoreetiliselt sügavamaks tutvumiseks.