Praktikum 6rev.3Andmepäringud
(IDRISI v.4.0 Tutorial exercises N.4,5 alusel) Parand. ja täiend.22.1.94; 14.02.97; 01.03.98
Sissejuhatus Selles harjutuses me uurime geoinfosüsteemide kõige fundamentaalsemaid operatsioone -päringuid andmebaasidest. Esitades päringuid, küsime me ühte kahest võimalikust küsimusest:
Kui me kasutame kursorpäringu rez iimi moodulis COLOR (tingimused "c" ja "x"), siis oleme tegelikult esitamas päringut koha järgi. Edaspidises vaatleme, kuidas esitada IDRISI-s päringut atribuudi alusel. Päringul atribuudi järgi me määratleme mõne tingimuse ja palume arvutit joonistada välja kõik piirkonnad, kus antud tingimus esineb. Kui tingimus sisaldab üksnes ühe atribuudi, siis võime päringute realiseerimisel kasutada mooduleid nimega RECLASS (ümberklassifitseerimine) või ASSIGN (omistamine). Kui meil on tingimus, mis sisaldab palju atribuute, siis peame lisaks moodulitele RECLASS või ASSIGN, mis aitavad määratleda üksikuid atribuute, kasutama veel väga tähtsat moodulit OVERLAY (kihtide ülestikku asetamine), mis võimaldab nende atribuutide kaardikihte omavahel kombineerida. Järgnev harjutus illustreeribki seda.
Ülesanne 1: Vaadake mooduliga COLOR kujutist DRELIEF.
Probleem See on topograafiline kaart piirkonna kohta Mauretaaniast Senegali jõe äärest. Ala jõest lõuna pool (hobuseraua-kujulise jõekäänaku sees) kuulub Senegalile ja ei ole digitaliseeritud. Seetõttu on tema kõrguseks võetud suvaliselt 10 meetrit. Meie analüüs keskendub jõe Mauretaania-poolsele kaldale. See ala allub üleujutusele iga-aastase vihmaperioodi ajal. Kuna piirkond on tavaliselt väga kuiv, praktiseerivad kohalikud farmerid nn. "retsessiivset põllumajandust" (recessional agriculture), külvates üleujutatud alale pärast vee taandumist. On esitatud projekt tammi rajamiseks piki jõe põhjakallast, hobuseraua-kujulise käänaku põhjapoolseima osa kohale. Eesmärk on lubada suurveel valguda üleujutusalale nagu tavaliselt, kuid seejärel hoida rajatava tammiga seal vett pikemat aega (võimaldamaks sellega rohkem vett mullasse imbuda). Meie probleem on lihtne: eristada kaardil tavalise üleujutusala sees see piirkond, kus asuvad sobivad mullad sorgo kasvatamiseks retsessiivse põllumajandusega, ja määrata selle ala suurus hektarites.
See on klassikaline andmepäring, mis ühendab mitu tingimust. Me peame leidma kõik piirkonnad:
JA
Meie tegevuseks IDRISI-s on eristada kummalegi tingimusele vastavad piirkonnad eraldi ning seejärel saada sünteestulemus nende kombinatsiooniga.
Ülesanne 2: Kasutage moodulit COLOR, et vaadata faili nimega DSOILS. Mis juhtus?
Küsimus 1: Mis võis olla selle põhjuseks?
Dokument- ja palettfaili loomine Mitte kõik lähteandmed pole alati sobivaimal valmiskujul, vaid neid tuleb kas teisendada või importida mõnedest teistest andmeallikatest. Selleks tuleb tunda veidi IDRISI failide ja andmete tüüpe.
Ülesanne 3: Vaadake mooduliga ENVIRON keskkonnafailist, kus asuvad Teie andmed. Aktiveerige Windowsi failiohjur ja otsige andmete hulgast ülesse fail "dsoils.img". Klõpsates hiirega selle faili ikoonil, avaneb menüü, kust valides “Properties” saate näha seda faili iseloomustavaid andmeid.
Küsimus 2: Kui suur (baitides) on see fail?
Põhjus, miks kujutist DSOILS ei olnud võimalik näha moodulis COLOR, seisneb selles, et tal puudus dokumentfail. IDRIS-is salvestatakse kujutis tegelikult kahe eraldi andmefailina: ühes, kujutise failis, on tegelikud kujutise andmed ning teises, nn. dokumentfailis, sisaldub informatsiooni kujutise kohta. Mooduliga COLOR näeme vaid neid kujutisi, mille kohta on olemas ka dokumentfail. Tavaliselt pole meil dokumentfailide üle vaja muret tunda, kuna igakord kui luuakse uus kujutis, loob IDRISI nad automaatselt. Ainsaks erandiks on, kui IDRISI-sse imporditakse "võõras" kujutis. Just nii on lood failiga DSOILS.IMG. Kujutlegem, et see pärineb mõnest teisest allikast. Selleks et teda IDRISI-ga liita, peame talle looma dokumentfaili. IDRISI sisaldab tegelikult neli moodulit üldiste kujundandmete importimiseks: BIPIDRIS, BILIDRIS, PARE ja DOCUMENT. Neist esimesed kaks on spetsiaalsed kujundiformaadid, mis on tuntud kui band interleaved by pixel ja band interleaved by line. Neid võib meil vaja minna näiteks värviskaaneriga saadud TIFF-faili või satelliidifoto importimisel. PARE on juhtudeks, kui andmefailid sisaldavad pealkirja dokumentfaili kohta, mis on pandud kujundandmete algusse. Lõpuks, moodul DOCUMENT on kasutuses nendel juhtudel, kui kujutisfailil pealkirja ei ole. DOCUMENT on ka moodul, mida me rakendame igakord, kui soovime muuta eksisteeriva IDRISI dokumentfaili sisu. Tavaliselt on üsna lihtne kindlaks teha, kas importkujutis sisaldab pealkirja või mitte. Selleks on vaja korrutada ridade arv veergude arvuga (määrates niimoodi kujutise suuruse) ja võrrelda seda failide suurusega (baitides). Kui kujutise suurus on täpselt võrdne faili suurusega, siis teame, et kujutis on salvestatud baidilises binaarformaadis (byte binary), so üks bait iga piksli kohta. Ühte baiti oli võimalik teatavasti salvestada 256 erinevat sümbolit, IDRISI puhul võib selles formaadis kujutis sisaldada naturaalarve 0...255. Kui faili suurus on poole suurem kujutise suurusest, siis me teame, et ta on salvestatud täisarvulises binaarformaadis (integer binary), s.t. iga piksel on salvestatud kahebaidilise täisarvuga. Kahebaidilise täisarvu absoluutväärtus ei tohi seega ületada 216-1=32768. Reaalarvulise binaarformaadis (real binary) on iga piksel salvestatud nelja baidiga ja ASCII formaadis (sümbolformaadis) on iga piksel salvestatud niimitme baidiga, kuipalju on arvukohti. Viimane on muidugi üsna palju ruumi võttev ja arvuti jaoks aeglane, sest arvutusteks tuleb pidevalt sümboleid numbriteks teisendada. Muul juhul, kui meil jääb üle väike hulk baite, võib arvata, et need kuuluvad tõenäoliselt pealkirjale. Pealkirja pikkus on tavaliselt (kuid mitte alati) 128, 256 või 512 baiti. Pange tähele, et Te peate teadma kujutise ridade ja veergude arvu, selleks et seda kujutist kasutada. Küsimus 3: Kujutis DSOILS sisaldab 406 rida ja 510 veergu (406*510=207060). Kuidas on tema suurus võrreldes faili DSOILS.IMG suurusega?
Küsimus 4: Mida Te saate sellest järeldada salvestusformaadi ja pealkirja sisaldamise kohta?
Ülesanne 4: Käivitage moodul DOCUMENT. Osundage, et Te soovite kujutise dokumentfaili luua. Faili nimeks sisestage DSOILS. Juhul, kui DSOILS omaks dokumentfaili, esitataks kohe ekraanile selle sisukokkuvõte. DOCUMENT teeb kähku kindlaks, et sellist faili ei eksisteeri ja hakkab esitama küsimusi niisuguse faili loomiseks. Vastake küsimustele järgnevalt: new data type: byte new file type: binary number of columns: 510 number of rows: 406
Valige tingimus, mis laseb moodulil DOCUMENT endal arvutada min ja max väärtused. Pärast seda esitatakse Teile dokumentfaili sisukokkuvõte, mis on loodud kujundfaili alusel. Pange tähele, et selle tegemisel on Teie poolt sisestatud andmete kõrval kasutatud ka mitmeid vaikimisi väärtusi. Ekraanile esitatud dokumentfaili sisu muutmiseks tuleb algul valida muudetava parameetri number: selleks et anda kujutisele pealkirja, vajutage "1" ja "Enter". Trükkige pealkirjaks "Soils - Dirol Plain, Mauritania". Pange tähele, vaikimisi eeldab DOCUMENT, et kujutisel pole legendi. Muutke seda! Sisestage valiku number: 21, et lisada vajalikud legendikategooriad. Seejärel, kui küsitakse, sisestage ridade kaupa järgmine legend: Category 1: Heavy Clays Category 2: Clays Category 3: Sandy Clays Category 4: Levee Category 5: Stony
Küsimus 5: Millised vaikimisi väärtused on antud x ja y minimaal- ja maksimaalväärtustele?
Ülesanne 5: Muutke Xmax=15300 ja Ymax=12180! Nüüd valige number 10 ja laske kujutise eraldusvõime (resolution) välja arvutada!
Ülesanne 6: Väljuge nüüd moodulist DOCUMENT (vajutades Enter-ile) ja seejärel kasutage moodulit DESCRIBE, et kontrollida äsjaloodud dokumentfaili. Kuivõrd DSOILS omab nüüd dokumentfaili, on ta IDRIS-is kasutatav. Sellele võite mooduliga LIST kinnitust leida: DSOILS ilmub kujutiste loeteludesse.
Ülesanne 7: Kasutage nüüd moodulit COLOR, kontrollimaks oma mullakaarti. Kui vaatate kujutist, kasutage tingimust "k", et muuta kõigi kaardikategooriate värvid alljärgnevalt: Category 1: tumeroheline (dark green) Category 2: heleroheline (light green) Category 3: kollane (yellow) Category 4: punane (red) Category 5: hall (grey)
Kui Teie palett on valmis, siis võite väljuda moodulist COLOR ja salvestada paleti nime all DSOILS (sama nimega, kui kujutis). Iga kord, kui Te edaspidi kasutate COLOR-it mullakaardi vaatamiseks, valige "Kasutaja poolt määratud palett" ja paleti nimeks - DSOILS.
Topokaardi teisendused Esiteks eristame tavalise üleujutusala. Jõe mõõduposti vaatlused näitavad, et tüüpiline üleujutus on umbes 8 meetrit. Seetõttu tahame eristada normaalse üleujutusalana kõik piirkonnad, mille kõrgus on väiksem kui 8 meetrit. Selleks me kasutame moodulit RECLASS, mis võimaldab kujutise väärtusi ümber klassifitseerida kas:
Assign a new value of: [arv] Omistada uus väärtus: [arv] to the old values ranging from: [a] vanadele väärtustele alates: [a] to those just less than: [b] kuni väärtusteni, väiksemad kui: [b] ...jne. kuni lõpetatakse, valides "klassiks" [Q]. Arvutialases kirjanduses kasutatakse nurksulgusid sisestatava parameetri nimetuse eristamiseks, kusjuures tegeliku parameetri sisestamisel jäetakse nurksulud ära. Näiteks, kui instruktsioonis on [arv] ja arv=5, siis sisestada tuleb: 5 Esimese klassi alampiiriks ja viimase klassi ülempiiriks valitakse hästi suur või hästi väike arv, nii et kõik kujutise elementide väärtused oleksid tingimata klassifikatsioonist hõlmatud. Siin võiks kasutamist leida suvaline number, mis on suurem tegelikust maksimumist, kuna tingimuseks oli "vähem kui" (just less than).
Ülesanne 8: Käivitage moodul RECLASS, määratledes sisendkujutiseks DRELIEF. Väljundkujutisele andke nimeks FLOOD. Rakendage kasutaja poolt määratud klassifikatsiooni (user-defind classification) ja valige uueks klassiks väärtusega "1" alad, mille kõrgus on alla 8 meetri, ja klassiks väärtusega "0" kõik ülejäänud alad. Sisestage uue kujutise pealkiri ja kui küsitakse uusi mõõtühikuid (new value units), sisestage: boolean.
Teie poolt koostatu on binaarne, loogiline või nn. boole'i (boolean) kujutis, kuna ta sisaldab üksnes väärtusi 0 või 1. Väärtus 0 näitab, et antud piksel ei rahulda meid huvitavat tingimust ja väärtus 1 tähendab, et rahuldab. Käesoleval juhul moodustavad kõik pikslid väärtusega 1 üleujutustsooni. Ehkki sõna "binaarne" (kahend) on väga tavaline, selleks et kirjeldada kujutisi, mis koosnevad üksnes ühtedest ja nullidest, kasutame me edaspidi terminit boole’i kujutis, hoidmaks ära segadusi mõistega "binaarne", sest "binaarne" (binary) tähendab meil IDRIS-is eeskätt andmefaili salvestamise tüüpi. Mõiste "boolean" pärineb matemaatilise loogika rajaja George Boole'i (1815-1864) nimest. See termin on siin vastuvõetav ka veel seetõttu, et operatsioonid, mis me sooritame boole’i kujutistega, on tuntud kui Boole'i algebra.
Ülesanne 9: Kasutage nüüd moodulit COLOR, et vaadata oma äsjaloodud kujutist FLOOD.
Mullakaardi teisendused
Ülesanne 10: Vaadelge kujutist DSOILS nüüd uuesti mooduliga COLOR kasutades sobivat paletti DSOILS.
Järgmiseks eesmärgiks on luua teine boole'i kujutis kõigist neist aladest, kus mullad sobivad sorgo kasvatamiseks. Parim mulla tüüp sorgo retsessiivpõllumajanduslikuks kasvatamiseks on mullatüüp nr. 2 - savid ("CLAYS"). Me võiksime siinkohal kasutada moodulit RECLASS, eristamaks seda mullatüüpi kui boole'i kujutist. Kui me seda teeksime, siis meie ümberklassifitseerimise määratluste rida oleks järgmine: Assign a new value of: 0 to the old values ranging from: 0 to those just less than: 2
Assign a new value of: 1 to the old values ranging from: 2 to those just less than: 3
Assign a new value of: 0 to old values ranging from: 3 to those just less than: 99
Assign a new value of: quit
Pange tähele, kuidas nende väärtuste rida, mis meile huvi ei paku, peab olema ilmutatud kujul määratletud (võrdsustatud nulliga), sel ajal kui huvipakkuvamad väärtused (mulla tüüp 2) on määratletud kui 1. RECLASS on kõige üldisem võimalus ümberklassifitseerida või omistada andmetele mõnes kujutises uusi väärtusi. Selle üldisuse hinnaks on, et mooduliga töö on suhteliselt aeglane. Mõningatel juhtudel me võime sama tulemuse saamiseks kasutada palju kiiremat protseduuri nimega ASSIGN. Viimane omistab uued väärtused täisarvuliste andmete kogumile. Erinevalt moodulist RECLASS peab sisendkujutis mooduli ASSIGN jaoks olema kas täisarvuline või baidiline (RECLASS võimaldab kasutada ka reaal-tüüpi kujutist). Samuti võetakse (erinevalt moodulist RECLASS) ilmutatud kujul esitamata jäetud andmete väärtused ümberomistamisel mooduliga ASSIGN automaatselt võrdseks nulliga (RECLASS jätab mittemainitud andmete väärtused muutmata). See võib olla eriti kasulik, kui me tahame luua boole'i kujutist. Selleks et töötada mooduliga ASSIGN, peame kõigepealt looma atribuutide väärtuste faili (sageli kutsutakse seda väärtusfailiks ehk val-failiks /values file/ tema laiendi .val tõttu), mis loetleb uusi omistamisi eksisteerivate andmete väärtustele. Val-fail on ASCII tekstifail, mis koosnab kahest andmeveerust (lahutatud vähemalt ühe tühikuga). Vasakpoolne veerg loetleb eksisteerivaid kujutise "omadusi" (kasutades omaduste määratlejatena täisarvulisi numbreid). Parempoolne veerg loetleb väärtusi, mis tuleb nendele omadustele anda. Meil on omadusteks mulla tüübid, millele me tahame omistada uusi väärtusi. Sellise val-faili loomiseks me võime kasutada IDRISI tekstiredaktorit (moodulit nimega EDIT), mis asub "Data Entry" - andmesisestamise alammenüüs. EDIT loeb ja kirjutab tavalist ASCII-koodis faili, lisamata sinna mingeid oma käske või kasutamata mingit spetsiifilist andmeformaati. See muudab ta mugavaks toimetamisvahendiks. Iseenesest EDIT on väga lihtne. Te saate tekstis ringi liikuda kursoritega ning kasutada põhilisteks operatsioonideks toimetamisklahve (Home, End, PgUp, PgDn, Delete ja Backspace). Igaks juhuks on alljärgnevalt toodud ka mõned keerukamad operatsioonid: ctrl-Y - kustuta käesolev rida ctrl-BB - märgi bloki algus ctrl-BE - märgi bloki lõpp ctrl-BM - teisalda (move) märgitud blokk kursori asukohta ctrl-BC - kopeeri (copy) märgitud blokk kursori asukohta ctrl-BX - kustuta märgitud blokk ctrl-BW - kirjuta märgitud blokk uude faili (nime küsitakse) ctrl-BR - loe uue faili (nime küsitakse) sisu kursori kohale ctrl-FS - leia tekstistring (stringi küsitakse); otsingu tingimused: u - tõstutundetu (ei erista suur- ja väiketähti); b - otsib tagantpoolt ettepoole ctrl-FR leia ja asenda tekstistring (stringe küsitakse); tingimused: g - globaalne otsing (üle kogu faili), iga asendamist küsitakse
n - asenda kõik allpool leitud stringid ilma küsimata (kujul n=a asendab küsimata järgmised a juhtu) ctrl-U - väljapääs otsimisoperatsioonidest ctrl-P - ‘ctrl’-sümboli lisamine teksti (näiteks, et lisada faili teksti ‘control-G’, helisignaal, tuleb sisestada ‘ctrl-P ctrl-G’ Redaktorist väljutakse Esc-klahvi vajutusega, salvestamiseks küsib moodul ISE faili nime!
Ülesanne 11: Selleks et mooduli ASSIGN kasutamist harjutada, looge sobivusmäärade kaart, mis illustreeriks erinevate muldade sobivust sorgo kasvatamiseks retsessiivse põllumajandusega.
11-1: sobivusmäärade selgitamine Me teame, et kõige sobivamad on savimullad - neile omistame järgu 5. Kõige ebasobivamad on kivised mullad (stony soils) - neile omistame järgu 1. "Rasked savid" (heavy clays), "liivsavid" (sandy clays) ja "leetseljakute liivmullad" (levee) saavad meie hinnanguis vastavalt teise, kolmanda ja neljanda järgu.
Klasside omistamisel on abiks, kui täidate oma protokollis tabeli viie mullaklassi kohta:
11-2: väärtusfaili loomine Käivitage moodul EDIT, et luua uut val-faili nimega SOILRATE. Kuna Te hakkate omistama uusi väärtusi, mis on täisarvud ühe ja viie vahel, siis valiga tüübiks integer. Andke val-failile pealkiri ja sisestage ühikuks: "mulla sobivusklassid". Looge fail, mis sisaldab järgmised kaks veergu: 1 2 2 5 3 3 4 4 5 1
Ülesanne 12: Käivitage moodul ASSIGN. Kui ta küsib omadusi defineerivat kujutist (features definition image), sisestage DSOILS (kuivõrd mulla kaart määratleb omadused, millele me tahame omistada uusi väärtusi). Uue kujutise nimeks pange SORGSUIT. Väärtusfailiks võtke äsjaloodud SOILRATE. Andke kujutisele pealkiri!
Ülesanne 13: Kui ASSIGN lõpetab, kasutage moodulit COLOR, et vaadata oma tulemkaarti SORGSUIT. Andmete väärtused seal ei määratle nüüd enam mulla klasse.
Küsimus 6: Mida määratlevad väärtused kujutisel SORGSUIT?
Moodul ASSIGN on palju kiirem kui RECLASS, mis on eriti oluline suuremate kujutiste korral. Me kasutame edaspidigi mooduli RECLASS asemel sageli moodulit ASSIGN, kuid pidage meeles, et nad ei ole täpselt ekvivalentsed. Seda illustratsioob meie järgmine samm. Loogem kaart, mis näitab üksnes kõige sobivamaid muldi. Selleks tuleks muldade sobivuskaardilt välja eraldada meie kõige kõrgemalt hinnatud mulla tüüp. Oleks vaja kõikidele aladele tasemega 5 omistada väärtust 1 ja kõigile teistele aladele omistada väärtust 0. Meie väärtuste fail võiks seega välja näha järgmine: 1 0 2 0 3 0 4 0 5 1
Kuna aga mooduli ASSIGN puhul - erinevalt moodulist RECLASS - saab iga omadus, mida väärtusfailis ei mainita, automaatselt uueks väärtuseks 0, siis tegelikult vajaks meie val-fail ainult ühte rida: 5 1 ja sobivusklassid 1-4 saaksid väärtuse 0 automaatselt.
Ülesanne 14: Looge nüüd selline väärtusfail nimega HIGHEST, valides täisarvulise andmete tüübi (integer), sisestades uue pealkirja ja andmeühikud ("klass").
Ülesanne 15: Käivitage ASSIGN ja looge uus kujutis BESTSOIL, kasutades omadusi defineeriva kujutisena faili SORGSUIT ja väärtusfailina faili HIGHEST. Andke uuele kujutisele pealkiri! Seejärel silmake kujutist BESTSOIL mooduliga COLOR.
Küsimus 7: Milline on Teie antud pealkiri? Kuidas aitab pealkiri Teid oma faili leidmisel, juhul kui Teie andmekataloogis on palju faile?
Küsimus 8: Kuidas Te oleksite võinud vältida vahepealse kujutise või kaardi loomist ja minna kujutiselt DSOILS otse kujutisele BESTSOIL?
Sünteeskaart Siinkohal on meil olemas kaardid kui boole'i kujutised kõigi meie poolt määratletud üksikute tingimuste kohta (FLOOD ja BESTSOIL). Nüüd oleks vaja nende kombinatsiooni. Seda tehakse mooduliga OVERLAY, mis loob uue kujutise, sooritades teatud matemaatilise operatsiooni kahe eksisteeriva kujutisega. Enamik matemaatilisi operatsioone on elementaarsed, näiteks võib kasutada moodulit OVERLAY, et määratleda kahe kujutise (kaardi) erinevust, lahutades ühest teise. Kui töötame boole'i kujutistega, võime kasutada selliseid lihtsaid matemaatilisi operatsioone, et teostada loogilisi tehteid või nn. boole'i algebrat. Käesoleval juhul me soovime sooritada loogilist JA (AND) operatsiooni, kuivõrd me tahame leida kõik alad, mis paiknevad tavalises üleujutustsoonis ja kus esinevad eriti sobivad mullad sorgo kasvatamiseks retsessiivse põllumajandusega. Boole'i kujutistega võib seda teha kui loogilist korrutamist. Eeldagem, et me nimetame lõppkaardi BESTSORG. Et kujutiste FLOOD ja BESTSOIL korrutis annab meile soovitava tulemuse, selles võime veenduda, kui kirjutame välja kõik kombinatsioonid sisendkaartide võimalikest väärtustet ja sellele vastavatest tulemustest resultaatkaardil:
Korrutamine on boole'i kujutiste jaoks seega loogiline JA operatsioon. Moodul OVERLAY on kasutatav erinevate boole'i operatsioonide sooritamiseks, näiteks tingimus COVER (katma) moodulis OVERLAY annab (boole'i kujutiste korral!) tulemuseks loogilise VÕI (OR).
Küsimus 9: Milline moodulis OVERLAY pakutud võimalustest lisaks cover-ile annaks boole'i kujutiste korral samuti tulemuseks loogilise VÕI?
Ülesanne 16: Looge mooduliga OVERLAY uus kujutis nimega BESTSORG, korrutades kujutised FLOOD ja BESTSOIL. Ühikuks valige "boolean". Uurige tulemust mooduliga COLOR.
Kujutis BESTSORG näitab kõiki alasid, mis paiknevad üleujutatavas tsoonis ja kus on eriti sobivad mullad retsessiivse sorgopõllunduse arendamiseks. Meie järgmine samm on leida selliste alade pindala.
Ülesanne 17: Määrake mooduliga AREA parima põllumaa pindala, valides tabelväljundi hektarites (tabular output in hectares).
Küsimus 10: Kui mitu hektarit üleujutatavas tsoonis on kõige sobivamate muldadega?
Lisaülesanne tublimatele: suurim sobiv põllulapp Justleitud pindala käib kõikide meie tingimusi rahuldavate alade (areaali) kohta. Pangem tähele, et on mitu erinevat paika (elementaarareaali), mis rahuldavad meie tingimust ning mis füüsiliselt paiknevad üksteisest eraldi. Mis oleks, kui me sooviksime leida neist igaühe pindala eraldi? Rasterkujutistel ei ole ruumiliselt defineeritud omadusi. Omadused eksisteerivad üksnes kui pikslite kogumid, mille kõik pikslid omavad ühesugust atribuuti. Mis IDRISI-sse puutub, siis sedavõrd kui kõik alad kujutisel BESTSORG omavad sama atribuuti (1), on nad ka osa samast omadusest. Seetõttu ainus viis, kuidas IDRISI-t areaali ruumiliselt eraldiseisvaid osi (eraldisi) kui erinevaid omadusi tunnistama panna, on anda igaühele neist erinev identifikaator. See on saavutatav mooduliga GROUP, mis on loodud ruumiliselt külgnevate pikslite gruppide leidmiseks ja märgendamiseks. Ruumiline külgnevus võib olla määratletud kahel viisil:
Tavaliselt kasutatakse viimast tingimust (kõigis suunades). Harilikult saadakse teada (pärast seda, kui tavaviis annab ilmselt halva tulemuse), millal peaks kasutatama esimest moodust.
Ülesanne 18: Kasutage moodulit GROUP kujutise BESTSORG jaoks, valides tingimuseks ka diagonaalsidemete (so. kõigi suundade) arvestamise. Looge uus kujutis nimega PLOTS. Seejärel hinnata kujutist PLOTS mooduliga COLOR. Rakendage alltingimust "c" (kursorpäring), selleks et hinnata andmete väärtusi üksikutes regioonides. Pange tähele, et igaühel neist on erinev identifikaator. Jätke meelde suurima põllutüki identifikaator (number).
Ülesanne s: Rakendage nüüd moodulit AREA kujutisele PLOTS ning määratlege tabelväljund hektarites.
Küsimus 11: Milline eraldis on suurima pindalaga?
Näpunäide: Olge hoolikas, et mitte teha viga huvipakkuva ala tagapõhjaga (nullid kujutisel BESTSORG). Kuivõrd see koosneb külgnevate pikslite grupist, millised omavad kõik väärtust 0, siis GROUP märgendab tagapõhja samuti grupina.
Kokkuvõte Selles harjutuses me vaatlesime geoinfosüsteemide üht kõige sagedasemat territoriaalset operatsiooni, territoriaalset päringut. Me saime teada, et võime esitada päringuid andmebaasidele kahel viisil:
Siin on meil rohkem olnud tegemist päringuga atribuudi järgi. Vahendid selleks on RECLASS, ASSIGN ja OVERLAY. RECLASS ja OVERLAY on sarnased ja kasutatavad selleks, et eristada huvipakkuvaid kategooriaid suvaliselt kaardilt. OVERLAY võimaldab kombineerida päringuid kaardipaaridelt ja seega luua sünteespäringuid. Eriti tähtsaks kontseptsiooniks, mida me selles harjutuses õppisime, oli lihtsate päringute väljendamine boole'i kujutistena (s.o kujutistena, mis sisaldavad üksnes "1"-sid ja "0"-sid). See võimaldab meil kasutada mooduli OVERLAY aritmeetilisi operatsioone "boole'i" ehk loogiliste operatsioonidena. Me saime näiteks teada, et OVERLAY korrutamise operatsioon annab boole'i kujutiste kasutamise korral tulemuseks loogilise JA ning OVERLAY "katma" (cover) operatsioon - loogilise VÕI. | |||||||||||||||||