Praktikum 3

Rasterkujutised ja värvipalett

 

(Kasutatud kirjandus: IDRISI v.4.0 Tutorial exercises N.1-2)

Toimetatud 16.03.92

rev.2: 21.03.95

rev.3: 10.02.98

 

Sissejuhatus

Käesoleva praktikumi ülesandeks on teha esmatutvust ühe tuntuma raster-geoinfosüsteemiga IDRISI (vt. vastav loengutekst). Selle programmipaketi DOS-i versiooni 4.1, mida me kasutame, võimaldab küll ka vektorgraafikat ning omab teatavaid masinkartograafia elemente, kuid oma põhisuunitluselt on ta andmete territoriaalse analüüsi süsteem.

Praktiliste harjutuste aluseks on valdavalt programmi autorite endi poolt välja töötatud harjutused. Kuna vastava kursuse maht ja põhjalikkus ületab käesoleva sissejuhatava õppeaine mahtu ja sügavust, kasutatakse vastavaid harjutusi valikuliselt. Nii on käesoleva praktikumi aluseks IDRISI algajate harjutused 1 ja 2. Soovijatel on võimalik tutvuda nende harjutuste täieliku (inglise või eestikeelse) tekstiga, samuti tähtsamate moodulite tehnilise dokumentatsiooniga.

 

 

Esmatutvus

Meie esimeseks ülesandeks on uurida programmipaketi IDRISI menüüsid. Menüüsüsteem esitab meile põhimenüü, kus on loetletud IDRISI peamised programmigrupid. Iga programmigrupi kohta on oma alam-menüü, mis esitab individuaalsed programmi-moodulid. Menüüdes liikumiseks kasutage kursorit, sest hiir tekitab sageli ekslikke valikuid allmenüüdest.

Menüüsüsteem võimaldab sisestada käske ka otseselt vastavast käsureast, nii nagu Te teeksite seda operatsioonisüsteemi käsurealt. Tegelikult piirdub menüüsüsteem sellega, et ta asendab käsurealt trükitava programmi nime menüüdest tehtava valikuga. Edaspidi on võimalik kasutada mõlemat viisi: Te võite käivitada iga programmi, kas valides selle menüüst või sisestades tema nime Idrisi või operatsioonisüsteemi käsurealt - tulemus on sama.

 

Ülesanne 1: Nüüd, kui oleme "Project management" moodulite alammenüüs, proovime kahte järgmist operatsiooni. Esiteks, liikuge menüüs moodulile LIST ja vajutage sisestusklahvile. Te märkate kohe, et ekraanile väljastatakse andmekataloogis olevate failide nimed tüüpide kaupa (image e. kujutisfailid kõigepealt, siis vektor-, siis atribuutväärtuste failid). Kust neid faile leida, teab IDRISI informatsiooni alusel, mis on määratletud mooduliga ENVIRON. Vajutage üha sisestusklahvile, nägemaks kõiki faile. Kui failide nimekiri (listing) on lõppenud, saate Te uuesti tagasi menüüsüsteemi täiendava vajutusega sisestusklahvile.

 

Juhul kui korraldusele LIST ei järgne oodatud failide loetelu, või kui arvuti teatab, et faili nime ei leitud ja esitab kataloogi, kust otsiti, siis kõigepealt tuleb kontrollida, kas andmekataloog on määratletud õigesti. Selleks tuleb käivitada moodul ENVIRON ja vajadusel muuta vaikimisi andmekataloog keskkonnafailis (default data path) - [2]. Selleks tuleb valida nr.2 ja sisestada uuesti kogu kataloogitee (näiteks \idrisi\exercise\).

 

Ülesanne 2: Kui jätkate tööd programmiga IDRISI, siis andmefailide hulk mõnes kataloogis võib muutuda päris suureks. Sellisel juhul Te võite soovida failide listingut katkestada enne selle lõppu. Tegemaks seda, vajutage Ctrl+Break: hoidke kontrollklahv (Ctrl) all ja vajutage samal ajal katkestusklahvi (Break) - see peatab enamuse IDRISI operatsioonidest. Proovige, valides uuesti mooduli LIST ja surudes klahve Ctrl+Break pärast esimest ekraanitäit informatsiooni.

 

Ülesanne 3: Katsetage moodulit DESCRIBE. Nagu ka nimi ütleb (describe=kirjeldama), annab DECRIBE Teile täiendavat infot iga andmefaili kohta. Üks andmefailidest, mida me listingus nägime, oli kujutisfail nimega MASSLAND. Saamaks rohkem infot selle kujutise kohta, valige menüüst moodul DESCRIBE ja vajutage sisestusklahvile. Pange tähele, kuidas DESCRIBE küsib Teilt faili nime, mida kirjeldada. Samasugune dialoog toimub ka teiste IDRISI moodulite kasutamisel, kui Teilt küsitakse andmeid kõigi vajalike operatsioonide kohta. Sisestage kirjeldatava faili nimi [MASSLAND] (nimede puhul ei tehta vahet suur- ja väiketähtedel). DESCRIBE esitab seejärel kõik näitajad selle kujutise kohta. Pange tähele, et vahepeal tuleb vajutada sisestusklahvi, sest kogu info ei mahu ühele ekraanitäiele ära. Tegelikult koosneb iga kujutis IDRISI süsteemis kahest failist: põhilisest andmefailist ja väiksemast dokumentfailist, mis kirjeldab seda andmefaili. DESCRIBE näitabki Teile dokumentfaili sisu.

 

Ülesanne 4: Kasutage uuesti moodulit DESCRIBE, uurimaks faili MASSLAND karakteristikuid sisuliselt, natuke lähemalt.

 

Parameeter title (pealkiri) on mõeldud faili sisu detailsemaks kirjeldamiseks ja ta kuvatakse ka koos kujutisega ekraanile. Te võisite märgata, et ka mooduli LIST poolt trükiti see pealkiri koos kujutise nimega ekraanile. Edaspidises töös tuleb Teil loodavatele kujutistele sageli anda ka pealkiri.

[Operatsioonisüsteem DOS lubab faili nimes kuni 8 tähte. Kuigi operatsioonisüsteem Windows95 lubab kasutada ka pikemaid nimesid, tuleb meil piirduda kaheksa tähega. Oluline on teha vahet faili nimel, mis on kättesaadav operatsioonisüsteemi tasemel ka teistele programmidele, ja pealkirjal, mis on kasutatav vaid IDRISI programmi raames]

Harjuge seda tegema sisuliselt ja saage üle kiusatusest see töö ära jätta, sest edaspidi, kui Teil tekib suurem hulk kujutisfaile, saate Te nende seas kergesti orienteeruda just pealkirjade järgi. Parameetreid data type ja file type me uurime lähemalt edaspidistes harjutustes. Mitmed teised parameetrid on ilmselt seotud andmete rasterstruktuuriga ja neid on kasutatud selle kujutise salvestamiseks (kujutisi Te näete graafiliselt järgmises ülesandes. Rastersüsteemis on territoorium jagatud suureks hulgaks ristkülikuteks ning parameetrid column ja row (veerg ja rida) kirjeldavad rastri maatriksi suurust. Parameetrid reference system (referentssüsteem), reference units (referentsühikud), unit distance (pikkusühik), minimum x, maximum x, minimum y ja maximum y on seotud süsteemi koordinaatidega, mis määratlevad kujutise ruumis. Position error ja resolution iseloomustavad kujutise ruumiliste andmete kvaliteeti.

Min. value ja max. value (miinimum- ja maksimumväärtused) kirjeldavad rasterandmete atribuudi e. väärtuste (value) ekstreemumeid. Rasterandmete struktuuris sisaldab iga rastrielement ühe väärtuse. Minimaalse ja maksimaalse väärtusena ongi toodud selle rastri suurim ja väikseim väärtus. Value units (väärtusühikud) kirjeldab mõõtühikute süsteemi, mida on kasutatud väärtuste mõõtmisel, sel ajal kui value error kirjeldab nende atribuutandmete kvaliteeti. Flag value (lipp, tunnusväärtus) ja flag definition näitavad, kas kasutavate andmete seas on mõni väärtus spetsiifilise tähendusega, näiteks selline, mis osutab andmete puudumisele.

Parameeter legend cats (legendi kategooriad) näitab, kas kujutise legend on salvestatud. Kui siin sisaldub 0, siis kujutise legend puudub. Näiteks pole legend vajalik, kui rasterkujutises on esitatud kvantitatiivsed toorandmed (näit. kõrgus merepinnast meetrites, aastane sademete hulk millimeetrites jne.).

 

Meie näide failiga MASSLAND sisaldab siiski numbreid kui kvalitatiivseid kategooriaid. Iga kood selles kujutises esindab erinevat maakasutustüüpi. Niisiis näitab legend, et meie skeemis on olemas 16 erinevat maakasutuskoodi ja nende kohta on toodud ka kirjeldus. Pange tähele, et kategooria 0 tähendab sageli pildi tagapõhja ja seetõttu tema kohta selgitust pole. Me näeme seda graafiliselt järgmistes harjutuses.

 

Ülesanne 5: Vaatamaks kujutist MASSLAND, valige algul põhimenüüst tingimus DISPLAY. Kui Teil on juba aktiivne mõni teine alammenüü, siis väljuge algul sealt korraldusega EXIT põhimenüüsse (kasutada saab ka paoklahvi - Esc). Seejärel valige põhimenüüst korraldus DISPLAY ja avanevast alammenüüst korraldus COLOR. Kui see moodul küsib kujutise nime, sisestage: MASSLAND. Järgnevatele erinevatele tingimustele, mida moodul esitab, andke järgmised vastused:

1 (IDRISI vaikimisi võetav palett nr.1);

1 (soovite legendi);

enter (soovite kujutise suurusteguri panna automaatselt).

 

Nüüd peaks Teile ilmuma ekraanile kujutis MASSLAND ja jääma sinna senikauaks, kuni Te vajutate paoklahvile. Kui vaadata kujutist MASSLAND, siis ei ole mitte kohe alguses selge, et tegemist on rasterpildiga. Kujutise eraldusvõime on selleks liiga suur, et tegelikult tema struktuuri näha. Siiski saab seda lihtsasti teha, niipea kui suurendada (zoom) mõnd osa kujutisest. Suurendamiseks on kaks võimalust. Esimene neist nõuab hiirt.

 

Ülesanne 6: Kui Te vaatate kujutist MASSLAND (kui olite väljunud paoklahvile vajutades, korrake eelmisi operatsioone, et saaksite uuesti ekraanile kujutise MASSLAND). Vajutage seejärel klahvile "w" (ilma vajutamata sisestusklahvile). See aktiviseerib mooduli COLOR tingimuse window (aken). Te märkate, et kursor ilmub ristikujulisena ekraani keskele (kui Teil selle nägemisega on raskusi, liigutage veidi hiirt). Sellist kursorit saate liigutada hiirega. Tehke seda, suunates kursori mõnele kujutise osale, mida tahate lähemalt uurida. Seejärel vajutage hiire vasakut klahvi, millega Te lukustate "valitava akna" ühe nurga. Edasi hiirt liigutades märkate, kuidas ekraanile tekib ristkülik (aken). Kui aken on soovitava suurusega, vajutage paremat hiire klahvi. Ekraanile ilmub suurendatuna Teie valitud aken. Nüüd peaks kujutise rasterstruktuur olema juba nähtav. Te saate suurendamist jätkata, korrates eespooltoodud operatsioone.

Te võite ka kujutise vähendada tagasi eelmisele suurusele, vajutades uuesti klahvile "w" (ilma vajutamata sisestusklahvile). Ja kui pildile ilmub kursor, siis vajutades hiire paremat klahvi, ilma et oleks enne vajutanud vasakut. Moodul COLOR reageerib sellele, valides ise niisuguse suurusega akna, kuhu mahub sisse kogu kujutis. Proovige!

 

Küsimus 1: Kuidas näeb see ekraan välja võrreldes sellega, mida Te nägite algul, valides automaatse kuvamisteguri (display factor)?

 

Automaatse kuvamisteguri valiku korral esitatakse rasterkujutis originaalsuuruses, kuvades ta ekraanile alates ülemisest vasakust nurgast, kust algab rasterkujutise pikslite numeratsioon.

 

Ülesanne 7: Teine viis, mida saame regioonide zoom-imisel kasutada, on kuva (display) parameetrite käsitsi valik. Kui Teil on graafiline kujutis senimaani ekraanil, vajutage paoklahvile, väljumaks moodulist COLOR. Nüüd käivitage COLOR uuesti ja valige samad tingimused peale viimase, osutades selles, et soovite suurustegurit käsitsi valida. Järgnevalt küsitaksegi suurendustegurit. Võtke see +5, mis näitab, et Te soovite suurendada pilti teguriga 5. See tähendab, pikslid kuvatakse 5 korda oma tavalisest suurusest suuremana.

 

Te võiksite samuti määratleda negatiivse suurendusteguri. Näiteks suurendustegur -2 peaks põhjustama, et kuvatakse ainult iga veeru ja rea teine piksel ning pilt näeb sel juhul välja, nagu oleks teda 2 korda vähendatud.

 

COLOR teatab Teile, et kujutis ei mahu ekraanile sellise suurendusega, ja hakkab esitama küsimusi kujutise esimeste ja viimaste ridade kohta. Alustagem veerust 100 ja reast 50. Te märkate, et kui olete kindlaks määranud esimise veeru [100], esitatakse Teile selle alusel arvutatud maksimaalne võimalik viimase rea/viimase veeru number, mis mahuks ekraanile. Nõustumaks selle soovitusega, vajutage sisestusklahvi.

IDRISI moodulid omavad peaaegu alati küsimuste vastuste vaikeväärtusi (defaults), nii nagu ka käesolev küsimus, ja Te võite neid aktsepteerida, vajutades sisestusklahvi.

[Igal pool, kus on menüüdes esitatud nummerdatud valikud, on vaikimisi väärtus tavaliselt nr. 1 või - mõningatel juhtudel - ka kõige tõenäolism valik]

Kui küsitakse esimest rida, trükkige 50 ja vajutage enter, aktsepteerides soovitavat lõpurida. Nüüd võite ekraanil näha suurendatud kujutise seda osa, mille Te kindlaks määrasite.

 

Küsimus 2: Kui vaatate suurendatud kujutist (ükskõik kas saite ta kuvateguri käsitsi valikul või akna valimisega dialoog rez iimis), siis mis kinnitab Teile, et andmed on salvestatud rasterkujul?

 

Tingimus "w " on üks COLOR-i tervest reast dialoogreţiimis sooritatavaist operatsioonidest, mida me saame täita kuvamise käigus. On veel mitmeid teisigi. Kasulik oleks need omale kuhugi üles märkida! Vajadusel, saate neid Abi-infost (Help) muidugi järele vaadata.

 

Ülesanne 8: Käivitage uuesti moodul COLOR ja määratlege kujutise nimeks DEC88C. Valige kasutajapalett (user defined) ja kui küsitakse selle nime, sisestage ndvi. Edasi valige vaikimisi väärtused kõigile ülejäänud küsimustele, kuni ekraanile ilmub soovitud kuva.

 

Küsimus 3: Millised vaikimisi väärtused võetakse kasutusele, kui Te vastate sisestusklahvile vajutamisega küsimustele a) legendi kohta ja b) kuvateguri valiku kohta?

 

Kujutis mida Te ekraanil näete, on nn. NDVI (Normalized Difference Vegetation Index) kujutis, mis on saadud AVHRR satelliidipildist Aafrika kohta. Heledamad värvid märgivad alasid suurema hulga rohelise taimkattega ja heas seisundis oleva biomassiga, sel ajal kui tumedamatel aladel on taimkatet vähem. Selleks et näha nüüd, kuidas paiknevad riikide piirid, vajutage klahvile "v", vajutamata sisestusklahvile. Niiviisi Te aktiveerite vektorite (vector) kujutamise moodulis COLOR. Te märkate, et ekraani all vasakul nurgas ilmub nähtavale teade, mis küsib vektorfaili nime. Sisestage vastuseks faili nimi: country. Kui programm tahab teada värvi koodi (color code), siis valige 0. Nüüd Te näete, kuidas rasterkuvale ilmuvad värviga 0 (tagapõhja värv) riigipiirid. Seejärel, valides uuesti "v", määratlege faili nimeks: coasts, kuid seekord kasutage värvikoodi 15.

 

Küsimus 4: Mis värv on kasutatavas paletis 15.? Millised kujutise elemendid on joonistatud selle värviga?

 

Küsimus 5: Te võisite märgata, et sellised rasterkujutised nagu DEC88C kuvati ekraanile alates ekraani ülaosast ja liikudes allapoole. Milline võiks olla vektorite ekraanile kuvamise viis? Kas ja kuidas kajastab erinevus raster- ja vektorkujutise ekraanile kuvamises nende andmete struktuuride erinevusi?

 

Küsimus 6: Vaadake kujutise legendiristkülikuid. Milline võiks olla seos vektorfailide kuvamisel kasutatud värvikoodide ja legendi värvide vahel?

 

Ülesanne 9: Väljuge COLOR-ist ja käivitage ta uuesti, tutvumaks kujutisega, mille nimi on DRELIEF. Kasutage kõigi tingimuste jaoks vaikimisi väärtusi. Valige seejärel klaviatuurilt parameeter c, vajutamata sisestusklahvile. Te märkate nüüd, et kursori rist ilmus ekraanile kujutise keskele ning pildi alla vasakusse serva ilmus indikaator, mis näitab kursori rea ja veeru numbreid ning nendele vastavaid geograafilisi koordinaate. Iga piksli koordinaadid on määratletud tema vasaku alumise nurga järgi.

Valides tähe "c", Te pöördusite kursorpäringu reţiimi (cursor inquiry mode), mida võib kasutada näiteks selleks, et leida rea ja veeru koordinaate rasterkujutise mõne kindla koha jaoks. Liigutage hiirt ja vaadake mismoodi muutuvad veeru c (column) ja rea r (row) väärtused. Seda režiimi võib kasutada ka, et kindlaks määrata, milline on kujutise väärtus igas rasterkujutise elemendis (cell). Liikuge kursoriga suvalise huvipakkuva punkti peale ning vajutage hiire vasakut klahvi. Te märkate, et indikaatorisse ilmub teade "z=", seejärel vastava punkti väärtus ning legendivahemik, kuhu see väärtus jääb. Ühtlasi lukustub kursor selles positsioonis, tagamaks et Te võite olla kindlad oma õiges punkti valikus. Kursori lahtilukustamiseks ja jätkamiseks vajutage uuesti hiire vasakule klahvile. Seejärel saab kursor uuesti liikuda mõnda teise punkti, et vaadelda tolle punkti väärtust.

 

Küsimus 7: Millest Te saate aru, kas kursor on kujutise piirides või väljaspool seda? Kas Te saate määrata "z" väärtust ka väljaspool kujutist?

 

Uurige kujutise DRELIEF x ja y väärtusi. Et lõpuks väljuda kursorpäringu režiimist, vajutage hiire paremale klahvile. Väljuge COLOR-ist, ning käivitage see moodul uuesti, kuvamaks kujutist DEC88C. Valige uuesti "c", selleks et uurida DEC88C koordinaatide süsteemi.

 

Küsimus 8: Milliseid koordinaate kasutatakse? Kuidas Te võite oma vastusele kinnitust leida?

 

Ülesanne 10: Kujutise DRELIEF puhul Te võisite olla märganud, et legendi viimane kategooria on "Press PgDn". Uurimaks seda lähemalt kasutage moodulit COLOR ja vaadake kujutist nimega AFFAOSOL, valides kõik vaikimisi väärtused. Tegemist on muldadega, mis on saadud FAO koostatud 1:5,000,000 maailma mullakaardilt. See on digitaliseeritud UNEP-i informatsioonisüsteemi GRID jaoks. Pange jälle tähele, et viimane kategooria legendist on "Press PgDn". Proovige seda, vajutades osutatud klahvile.

 

Küsimus 9: Kui olete kujutisel oma andmete teisel leheküljel, mida näitab siis legendi ülemine rida? Milline võiks olla kõigi nende alade tõlgendus, mis kannavad sellist värvi (kui Teil on vastamisega raskusi, vajutage klahvidele PgUp ja PgDn korduvalt)?

 

Küsimus 10: Proovige liikuda läbi kogu legendi, kasutades klahve PgUp ja PgPn. Proovige nüüd klahve Home ja End. Mida teevad need klahvid Home ja End?

 

Küsimus 11: Millistel tingimustel tekib Teie arvates niisugune kujutise jagamine lehekülgedeks?

 

Seni vaadeldud kujutiste põhjal võite olla juba märganud, et COLOR näitab korraga maksimaalselt 16 värvi. Selle põhjuseks on kasutatav palett, mis eristab vaid 16 vahemikku.

[Põhjuseks võib olla ka viletsa lahutusega monitor või väike videomälu. Nii võimaldab nn. standartne VGA monitor 650x480 punkti, kaasajal kasutatavate monitoridega suudab IDRISI 4.1 kasutada rez iime 800x600 või 1024x768 ja eristada kuni 256 värvi. Monitori- ja printeritüüpi saab muuta mooduliga CONFIG.]

Kui kujutise iga piksli kohta on salvestatud number vahemikus 0-255, võetakse seda värvi näitava numbrina, mida kasutatakse legendis lehekülgede kaupa. Kui edaspidi kasutate mõnd teist paletti, kus on 256 värvi, ei koosne kujutis enam mitmest leheküljest.

 

Küsimus 12: Mitu kahendkohta on vaja 16 värvi puhul iga piksli värvi näitava numbri salvestamiseks?

Niisiis sisaldab põhipalett 16 värvi. Kuigi see võib paista väga piirav, on siiski mitmeid teid niisuguse piirangu laiendamiseks. Esiteks, kuigi korraga võib kuvada ainult 16 värvi, on need 16 värvi võimalik valida tunduvalt suuremast võimaluste (64*64*64=262 144) hulgast. Teiseks, me võime omistada igale värvile rohkem kui ühe andmeväärtuse. Seda nimetatakse erinevatel juhtudel kas klassifitseerimiseks, skaleerimiseks või kontrastsuse suurendamiseks (contrast stretching) - igaüks neist terminitest omab veidi erineva tähenduse, kuid üldpõhimõtted on samad. 16 erinevat värvitooni on võimalik silmaga kergesti eristada ja (kui need on hallid toonid) ka mustvalgel printeril välja trükkida.

 

Ülesanne 11: Esiteks uurigem värvipalette s.t. teatud värvide kogumit. Senimaani kasutasime IDRISI vaikimisi paletti (default palette). Te võibolla märkasite, et paleti valiku menüüs pakub COLOR ka standartset IBM paletti ning võimaluse pruukida kasutaja poolt määratud palette. Uurimaks uue paleti loomise võimalusi, kasutage moodulit COLOR, kujutist DRELIEF ja IDRISI vaikimisi paletti. Kui soovitud kujutis on ekraanil, vajutage klahvile "k" ilma vajutamata sisestusklahvile ("k" käivitab värvivaliku reţiimi; jätkem "k" meelde kui esitäht sõnast kirju).

 

Alla vasakusse nurka ilmub kiri, mis küsib muutma hakatava värvi numbrit. See puudutab ühte 16 ekraani värvist (numbrid on 0-15). Valime värvi nr.0, mis on seotud ekraani tagapõhjaga. Märkate, et all vasakus nurgas on nüüd näha tähed r (red=punane), g(green=roheline) ja b (blue=sinine), mis on kasutuses, et sünteesida värv nr.0 neist kolmest värvikomponendist nii nagu Te teda näete, saamaks kokku suvaline nendest 262 144 värvist. Iga komponendi väärtus on 0-63, seega 64 erinevat värvitooni. Kui me arvestame, et iga komponendi võimalikke erinevaid väärtusi on 64, saamegi et 64*64*64=262144 erinevat võimalikku värvi.

 

Selleks et muuta suvalise komponendi osakaalu antud värvis, vajutage kas klahvile r, b või g ning seejärel kursoriklahvidele ("nool üles" või "nool alla"), mis "liigutavad" värvikomponendi numbrit. Te näete, kuidas vastava komponendi kood muutub 0 ja 63 vahel. Proovige seda! Küllap saate kiiresti selgeks komponentvärvide süsteemi (siin kasutatakse RGB süsteemi). Proovige nüüd selle põhimõtteid: punane+roheline=kollane; punane+sinine=lilla; sinine+roheline=tsüaansinine; punane+roheline+sinine=valge. Seega kõikide komponentide maksimaalväärtused annavad kokku valge. Eksperimenteerige mitmesuguste kombinatsioonidega. Kui olete lõpetanud, vajutage sisestusklahvi ja Te pöördute tagasi kuvarežiimi.

 

Ülesanne 12: Väljuge COLOR-ist paoklahviga. Te märkate, et COLOR küsib Teie käest vastloodud paleti nime. Kasutagem nime "temp". Kui oleme otsustanud, et ei soovi tehtud paletti salvestada, siis võiksime sisestada kas "quit" või "exit" või "q" või "e" või võiksime vajutada lihtsalt Ctrl+Break. Nüüd aga salvestage palettfail nimega TEMP ja seejärel, kui olete tagasi menüüsüsteemis, sisestage korraldus LISTPAL. Te märkate, et tähed mida Te trükite menüüsüsteemis olles, ilmuvad alla süsteemiviiba juurde - seega võib menüü-süsteemist mööda minnes käivitada igal ajal mõne mooduli, trükkides selle mooduli nime (LISTPAL on moodul, mida saaks käivitada ka "System Operation" allmenüüst). Me oleksime võinud ka seda teed kasutada. Nüüd Te märkate, et Teie palett TEMP on lülitatud palettide nimekirja.

[Nimekirjas näidatakse vaikimisi andmekataloogis ja IDRISI programmimoodulite kataloogis paiknevaid palettfaile]

Ülesanne 13: Proovige nüüd kuvada kujutis DRELIEF uuesti mooduliga COLOR. Kuid seekord määratlege, et soovite kasutajapaletti, ning kui seda küsitakse, sisestage nimeks TEMP. Nüüd Te peaksite nägema oma värvikompositsiooni uuesti. Enne kui väljute COLOR-ist, proovige veel üht trikki: vajutage uuesti klahvile k ning määratlege seekord värviindeksiks "-1".

 

Küsimus 13: Mis juhtus? Proovige vajutada uuesti "k" ja "-1" uuesti. Mis juhtus? (See omadus on eriti kasutatav VGA halli paletiga, kuid ta võib olla kasulik ka üsna mitmetel muudel juhtudel).

 

Ülesanne 14: Vajutage nüüd tähte p, ilma sisendklahvile vajutamata. See tingimus võimaldab Teil kasutada erinevaid palette sama kujutist vaadates. Pange tähele, et paleti nime küsitakse ekraani alumises vasakus nurgas. Sisestage nimi "grey" ja vajutage enter, siis korrake sama nimedega idrisi, ibm ja idris256. Viimane erineb esimesest tunduvalt, sest kaustab 16 värvi asemel 256-värvise skaala esimesi, tumedaid toone. Te võite tingimusega "p" määratleda ka kasutaja poolt defineeritud paleti. Proovige seda oma paletiga "temp". Pange tähele, et selle täpne defineerimine, missugused värvid üheaegselt ekraanil kuvatakse, on väga paindlik.

Nüüd väljuge moodulist COLOR ja sisestage "q", kui arvuti küsib salvestatava paleti nime. Sellega Te ütlete arvutile, et ei soovi seda paletti salvestada.

 

Lõpuks on meil vaja uurida värvide skaleerimist. COLOR sisaldab endas ka automaatse skaleerimisprotseduuri, mille nimeks on "autoscaling".

 

Ülesanne 15: Kasutage COLOR-it, et vaadata kujutist nimega BRAZIL4, valides halli paleti. See kujutis näitab peegeldunud valguse hulka infrapunases spektrivahemikus ühe paiga kohta Brasiilia rannikul, nii nagu see on salvestatud LANDSAT-i MSS anduriga. Numbrid igas pikslis näitavad suhtelist peegeldunud valguse hulka numbrite vahemikus 0 -255. Kujutise "lehitsemine" võimaldaks Teil kindlasti vaadata selle pildi kõigi andmete väärtusi, kuid mõningatel juhtudel -- nagu näiteks siis, kui andmed ei esinda kindlaid klasse, vaid pigem moodustavad kvantitatiivsete väärtuste pideva ülemineku -- oleks väga kasulik näha kogu väärtuste vahemikku ekraanil. Kasutage selleks paletti grey256.

On ka võimalus vaadata sama kujutist 16 värviga. Selleks väljugem moodulist COLOR ja proovigem midagi muud. Põhimenüü märksõna "Display" allmenüüst valige tingimus COLOR A. A on lisatud parameetrina, mis tähendab autoskaleerimist. Autoskaleerimise võime käivitada, kas valides "COLOR A" menüüst või trükkides color a otse käsureale. Millal iganes me lisame mooduli nimele sellise tähe, siis öeldakse, et me lisame moodulile käsurea parameetri. Praegusel juhul sunnib käsurea parameeter moodulil COLOR kasutusse võtma autoskaleerimise.

[Käsurea parameetrid on tegelikult palju rohkem ja nende kasutamine võimaldab IDRISI moodulite kasutamist automatiseerida (näiteks programmides), ilma et oleks vaja iga kord pidada dialoogi selle üle, milliseid parameetreid parajasti valida. Parameetrite loetelu koos lühikese selgitusega saab, kui sisestate käsurealt mooduli nime ja selle järele küsimärgi, näiteks color ?]

Vastake küsimustele, et soovite vaadata kujutist BRAZIL4 ning kasutage 16-värvilist halli paletti.

 

Küsimus 14: Kirjeldage erinevusi, mida Te näete kujutiste vahel autoskaleerimise puhul ja ilma.

 

Autoskaleerimist võib teha iga kujutisega, kasutades kas 16- või 256-värvilist skaalat. Esimesel juhul määratletakse kujutise miinimumväärtustele vastavaks värv 0 ja maksimumväärtustele värv 15 ning kõik vahepealsed väärtused jagatakse võrdselt 14 vahepealse värvi vahel. Olge autoskaleeritud kujutise interpreteerimisel ettevaatlikud, sest skaalavahemikud ei arvesta esialgset legendi. Autoskaleerimine on tegelikult mõeldud kujutiste jaoks, millel ei ole legendi, või kujutiste kiireks vaatamiseks enne kujutise "venitamist" (stretch) või legendi lisamist. Pidage silmas, et kui täisarvuliste andmete puhul on autoskaleerimine fakultatiivne, siis kujutised, mis sisaldavad reaalarve, peavad olema autoskaleeritud, sest ilma selleta ei ole loogilist seost värvi-indeksi ning kujutise maatriksis olevate andmeväärtuste vahel. Kõigi täisarve sisaldavate kujutiste puhul interpreteeritakse neid arve kui värviindeksi väärtusi. Ärge muretsege, kui see tundub keeruline. Te saate autoskaleerimise kasutamisoskuse või kasutamise õige tunde praktilisi harjutusi tehes kätte üsna kiiresti.

 

Ülesanne 16: Vaadake nüüd uuesti kujutist AFFAOSOL 256 sobivate parameetritega.

 

Küsimus 15: Milline palett annab kõige sobivamad värvid? (Tuletage meelde, kuidas paletti muuta.) Kas lähedased (tüübi numbri poolest) mullatüübid on eristatavad, kui Te kasutate idrisi 256-värvilist paletti?

 

Lõpuks, lõpetamaks meie esialgset tutvust kujutiste kuvamisega IDRISI-s, vaadelgem järgmist kujutist, mis iseloomustab veel üht IDRISI võimalust.

 

Ülesanne 17: Käivitage COLOR, vaatamaks kujutist nimega AFSURF. Kasutage halli 16-värvi paletti ning kuvage kujutis ilma legendita.

 

Kujutis näitab Aafrika reljeefi mudelit, mis on välja eristatud globaalsest andmebaasist, tuntud nime all ETOPO5 (on kasutatav USA Rahvusliku Ookeanide ja Atmosfääri Ameti kaudu). See kujutis on lülitatud siia, illustreerimaks kolme asja. Esiteks, ta näitab, milline on väljundivõimalus moodulist nimega ORTHO. ORTHO loob kolmemõõtmelise ortograafilise perspektiivkujutise. Teiseks, ta illustreerib võimalust salvestada kujutisi ekraanil. Nagu Te saate teada, kui töötate mooduliga ORTHO, on see kujutis formeeritud kui vektorprofiilide kogum. Seejärel salvestati ORTHO-ga saadud pilt ekraanilt kui rasterkujutis (vaadake moodulite kirjeldusest lähemat informatsiooni ORHTO kohta). Lõpuks, see illustreerib analüütilise nõlvade varjutamise (analytical hillshading) efekti.See on kujutis on tehtud mooduliga, mille nimi on SURFACE, ja ta on täiendavalt laotatud üle reljeefipinna, kasutades moodulit ORTHO.

 

Lisaülesanne tublimatele

 

Kasutagem allesjäänud praktikumiaega selleks, et ühe näidisfaili varal veidi uurida mooduli ORTHO võimalusi.

 

Ülesanne 18: Vaadake kujutist “reliefn” autoskaleeritult halli 16-värvilise paletiga. Käivitage seejärel ORTHO, sisestage faili nimeks reliefn ja valige kõigi muude parameetrite vaikeväärtused (vajutades sisestusklahvi). Saadud perspektiivkujutis annab reljeefist palju parema ülevaate kui eelnevalt kuvatud rasterkujutis.

 

Ülesanne 19: Kasutame nüüd ka reljeefile värvipildi pealetõmbamise (drape) võimalust. Selleks tuleb meil teha kõigepealt vastav 16-värviline kujutis, mille pikslite väärtused oleksid vahemikus 0-15. Mooduliga DESCRIBE võite veenduda, et “reliefn” puhul see nii ei ole. Kasutage selleks moodulit RECLASS (lähemalt õpime teda tundma järgmises praktikumis). Sisendfailiks võtke reliefn, väljundfailile andke nimeks näiteks drape. Valige automaatklassifitseerimine ja klasside arvuks 16. Kõigil muudel juhtudel kasutage vaikeväärtusi. Käivitage siis uuesti ORTHO ja kasutage pealetõmmatava failina äsjaloodut (drape). Näidake tulemust praktikumi juhendajale.

 

Ülesanne 20: Kui eelmine ülesanne õnnestus, proovige varieerida mooduli ORTHO sisendparameetreid. Sobiva vaatenurga, paleti jms. valikuga saaks kujutist veelgi iseloomulikumaks muuta. Kui soovite, saate lõpptulemuse salvestada pildina (kujutisfailina). Selleks tuleb valida kuvaparameeter s ja pärast ORTHO-st väljumist anda salvestatavale failile nimi, näiteks minu3d. Failid drape.doc, drape.img, minu3d.doc ja minu3d.img tuleks teisaldada (move) oma kasutajakataloogi. Selleks kasutage Windowsi võimalusi.