BGGG.01.036
dots. Jüri Roosaare
3 AP (24P + 16S + 80e)
5.-22.n.
referaat, eksam
osaliselt e-õppena
|
Kursuse sihtrühm: |
Geograafia magistriõppe (3+2 õppekava) kohustuslik kursus. |
| Kursusel osalemiseks | tuleb registreeruda ÕIS-is ning meilida oma WebCT 6 kasutajanimi õppejõule (õigeaegselt registreerunutele saadetakse meilitsi ka vastavad instruktsioonid). |
|
Kursuse eesmärgid: |
anda süstemaatiline ülevaade kaasaegsetest ruumiandmete analüüsi meetoditest ning sooritada rida praktilisi harjutusi valitud meetodite paremaks omandamiseks ja kasutuskogemuse saamiseks. |
|
Kursuse lühikirjeldus: |
Õppekursuse teoreetilises osas antakse ülevaade geograafilisest ruumikäsitlusest ja selle modelleerimise geoinformaatikas kasutatavatest võtetest, mis tuginevad erinevatele arvutigeomeetria algoritmidele ning geostatistika meetoditele. Selle õppimiseks kasutatakse peamiselt iseseisva töö e-õppe põhiseid võtteid, mida toetavad 4 seminari (6., 8., 10., 12. nädalal). |
| Oodatav õpitulem: | Kuna kursusel osalejad on erinevate ootuste ja lähteoskustega (õppetöö realiteetidest tingituna), siis on ka tulemused eeldatavasti erinevad. Inim- ja loodusgeograafia magistrandid, kes osalevad kohustuslikus korras ning kelle geoinformaatika-alased lähteteadmised ja -oskused on nõrgad, peaksid omandama geograafia õppekavale vastava ülevaate ruumiandmete analüüsi peamistest võtetest ning saama vajadusel abi magistritöö koostamise metoodilises osas. Geoinformaatika ja kartograafia magistrandid, kellelt eeldatakse paremat geoinformaatika-alast tublidust ning kellele esitatakse praktilises osas ka suuremaid nõudmisi, peaksid lisaks eeltoodule olema võimalised neid võtteid ka praktiliselt rakendama ning - nende matemaatilisi tagamaid mõistes - meetodeid ka kohandama. Kursust valikainena kuulajad (senise kogemuse põhjal tüüpiliselt teiste erialade doktorandid, kes tavaliselt on huvitatud aine mingi osa sügavamast omandamisest), oskavad lisaks sellele näha oma eriala probleeme ning võimalikke lahendusi veidi laiemalt ja teise nrga alt. |
PROGRAMM
I SISSEJUHATUS
Kursuse eesmärk ja struktuur. Kirjandus. Tarkvara.
Andmeanalüüsi erinevad käsitlused. Matemaatika ja matemaatilised meetodid. Kvantitatiivgeograafia, arvutigeograafia (computer geography) ja arvutusgeograafia (geocomputation).
Eukleidiline ja mitteeuklidiline ruum. Mudelruum ja selle meetrika. Kaugus. Mõõtkava. Topoloogia. Geomeetrilised teisendused.
Ruumiandmed ja nende spetsiifika. Dimensionaalsus ja mõõtkavalisus. Diskreetne ja pidev lähenemisviis; geo-objektid kui hägused hulgad. Ruumiandmete mudelid.
II RUUMIANDMETE GEOMEETRIA
Arvutusgeomeetria tüüpülesanded. Algoritmi efektiivsus. Geomeetriline otsing. Joonte lôikumine. Punkt polügonis. Polügonide pindala. Polügoni tsentroid ja skelett.
Polügonide kattuvusülesanded vektor- ja rastermudeli korral. Boole'i kaardid ja loogilised tehted nendega. Kaardialgebra (kitsamas mõttes) ja kaardikalkulaatorid. Kontekst- ja kaugusoperaatorid. Kartograafiline modelleerimine kui kaardialgebra laiemas mõttes.
Joone generaliseerimine. Ruumiline silumine (filtrid). DEM, selle tulempinnad ja -jooned. TIN, selle loomisalgoritmid, kasutus. Thiesseni polügonid, nende loomisalgoritmid, kasutus.
Võrgustikud ja teevaliku ülesanded nendes. Lühima tee leidmine. Kaubareisija ülesande erinevad variandid ja nende lahendamise võimalused.
Kuju ja tekstuuri analüüs. Kompaktsusel põhinevad mõõdud. Määramatusel põhinevad mõõdud. Naabrusindeksid. Ideaalsed fraktalid ja nende dimensiooni määramine. Mõõtude normeerimine ja süntees. Tarkvaralised võimalused kuju ja tekstuuri analüüsiks.
III RUUMIANDMETE STATISTIKA
Geostatistika (ruumiliste andmete statistika) lähtealused. Autokorrelatsioon. Ruumiline autokorrelatsioon. Korrelogrammid ja variogrammid, nende struktuur. Statistilised fraktalid ja nende dimensiooni mõõtmine.
Ruumiline interpolatsiooni eeldused ja kasutatavad meetodid. Kriging, selle alaliigid. Areaalide interpoleerimine.
Trendpinnad, nende kirjeldamine polünoomide ja Fourier' ridadega. Jääkpinnad. Fourier' teisendus.
Punktimustrid, nende kirjeldamise ja analüüsi meetodid. Punktimustrite genereerimine. Territoriaalne representatiivsus.
Seosed ruumiliste nähtuste vahel. Positsioonilised ja mittepositsioonilised kooskõlakordajad. Punktimustrite kovariatsioon. Ruumiline regressioon.
Rühmitamismeetodid ruumiandmete korral. Klasteranalüüs. Kujundite äratundmine. Faktoranalüüs, selle R- ja Q-skeemid.
Aegruumilised read, nende analüüs ja genereerimine. Aegruumilise rea faktoranalüüs. Markovi ahelad. Rakk-automaat.
IV RUUMIANDMETE GEOGRAAFIA
Aja ja ruumi üldiste käsitluste areng kui alus vastavate geograafiliste käsitluste arengule. Geograafiline ruum, selle kogemuslikud (experiential) ja formaalsed mudelid. Teoreetiliste mudelite roll geograafias.
Gravitatsioonimudel ja teised ruumilise interaktsiooni mudelid. Keskuskohtade teooria. Ruumilise leviku mudelid. Perkolatsiooniteooria.
Neutraalsed maastikumudelid. Maastikusimulaatorid. Aineringe mudelid ja protsessisimulaatorid. Virtuaalreaalsus.
Õppekirjandus
Praktilised tööd
(praktikumide juhendid ja andmefailid õppekeskkonnas WebCT)
1.08.2007
Copyright (c) 1998-2007, Tartu Ülikool.