Ruumiandmete generaliseerimine

 Valikaine kartograafia ja geoinformaatika üliõpilastele (kood BGGG.01.041)

Loengu vorm: L + P
Kontrolli vorm: E
Maht: 2 AP
Õppejõud: Teet Jagomägi




  1. Sissejuhatus, mõistete seletused

  2. Generaliseerimise struktuur

    3. Miks?

    kuna?

    kuidas?

    generaliseerida

    filosoofilised

    kartomeetrilised

    ruumilised ja atribuutide-

    lähtekohad
  3. teoreetilised
  4. kasutusvaldkonnast tulenevad
  5. arvutuslikud
    		6.
  6. geomeetrilised
  7. ruumilised
  8. mõõdud
    		9.
  9. strateegiate valik
  10. juhtimine (operaatorid, algoritmid ja parameetrid)

    11. tingimused ja elemendid

  11. Generaliseerimise strateegiad

    12. Algoritmiline, reeglipõhine, tingimuslik ja muud strateegiad

  12. Generaliseerimise operaatorid

    13. Lähemalt käsitletakse lihtsustamist, silumist, liitmist, sulatamist, mestimist, kokkuvajutamist, puhastamist, tüpiseerimist, liialdamist, rõhutamist, nihutamist ja klassifitseerimist

  13. Generaliseerimise algoritmid

    14. Mõnede ülaltoodud operaatorite kohta mõned algoritmide näited

  14. Generaliseerimise kvaliteedi mõõtmine

    15. Geomeetriline täpsus, atribuutide täpsus, graafiline kvaliteet, objektidevahelised suhted

  15. GIS andmebaaside generaliseerimise praktilised probleemid

    16. Probleemid tulenevad tavaliselt vajadusest andmeid dubleerida ja hiljem aktualiseerida

  16. Generaliseerimise seos digitaalandmete autoriõgusega

    17. Generaliseerimist võib tõlgendada kui hädavajalikku toimingut selleks, et digitaalkaardid oleksid autoriõigusega kaitstavad.

  17. Praktiline töö

Osalejad saavad valida, kas kirjeldada detailselt mõnda mahukamat operaatorit/algoritmi või realiseerivad selle arvutil/paberil vms.