WWW kujutab endast ühtset globaalset infosüsteemi, mille moodustavad maailma paljudes arvutites paiknevad andmed, mis on kättesaadavad kõikidele soovijatele.

Selliseid arvuteid nimetatakse WWW serveriteks ning seal töötab andmeid haldav spetsiaalne tarkvara.

WWW all kättesaadav info paikneb serverites HTML (HyperText Markup Language) keeles vormistatud dokumentidena: need võivad sisaldada läbisegi teksti, pilte, heli- ja videolõike, seega põhimõtteliselt kõiki arvutites esitatavaid andmetüüpe.

WWW suurimaks omapäraks ongi hüpertekst - mingi lehekülje suvalised osad (lause, teatavad sõnad, pilt vms) saavad viidata suvalisele teisele leheküljele, olenemata sellest, kas viidatav materjal paikneb samas serveris või teiselpool maakera. Interneti WWW rakendus tekkis alles 1990. a.

WWW on Interneti üks uusimaid teenuseid, kuid sellest hoolimata on sel tohutu populaarsus. See põhineb just kasutusmugavusel ja universaalsusel - paari klahvivajutusega on võimalik saada Internetist hüpertekstikujul infot.

Kui WWW dokumendi vaatamiseks kasutada graafilist lehitsejat, piisab viidatavale dokumendile siirdumiseks vaid hiireklõpsatusest sellel viitel, misjärel dokument siirdatakse lokaalarvutisse ja kuvatakse. Lisaks passiivsele vaatamisele saab WWWs toimuvasse sekkuda tihti ka lugeja ise: leheküljed võivad sisaldada lahtreid, kuhu saab sisestada mitmesuguseid tekste. See võimaldab WWWs realiseerida mitmeid interaktiivseid süsteeme, näiteks otsida midagi märksõna järgi. WWW all kättesaadavaid lehekülgi või nende kogumeid nimetatakse tihti kodulehekülgedeks (homepage).

WWW on esimene Interneti teenus, mis töötati välja spetsiaalselt graafilise töökeskkonna jaoks. Nii FTP, telnet, elektronpost kui ka gopher on enam-vähem täisväärtuslikult võimelised töötama ka tekstirezhiimis, WWW vajab selleks aga ikkagi graafikareziimi, mis võimaldab kuvada lehekülgi koos piltidega. WWW dokumentide vaatamiseks ongi töötatud välja mitmeid graafikareziimis töötavaid lehtitsejaid, nagu Netscape, Internet Explorer jms. Samal ajal saab WWWs esitatut vaadata ka tekstirezhiimis - sel juhul loomulikult ilma piltideta ja kujunduselementideta; seda võimaldab näiteks programm Lynx.

WWW dokumentide esitamiseks on koostatud spetsiaalne keel - HTML (HyperText Markup Language), milles on kõik WWW all kättesaadavad materjalid (leheküljed) kirjutatud. Sellele viitab faililaiend .html või .htm. Igal dokumendil on WWWs oma aadress ehk URL (Uniform Resource Locator), mille põhjal leiab süsteem dokumendi ükskõik kust maailma osast üles. Seda muidugi juhul, kui selline dokument leidub ning sideliinid selleni toimivad. Vastasel korral kuvatakse veateade.

Tüüpilise HTML dokumendi URL näeb välja kujul

http tähistab siin dokumendi edastamiseks kasutatavat teenust (HyperText Transfer Protocol), arvuti.piirkond WWW serveri nime (võib kasutada ka neljast numbrist koosnevat IP aadressi) ning port kasutatavat pordi numbrit. Vaikimisi kasutab http porti 80; sel juhul võib selle URList ära jätta, mida tavaliselt tehaksegi. Kataloog on siin alamkataloog (kataloogitee) WWW-serveris ning fail.html kuvatav fail selles alamkataloogis. Vahel võib kataloogitee sisaldada ka märke. Näiteks märgiga ~ algav kataloogi nimi viitab arvutikasutaja isiklikule leheküljele.

WWW alla võivad kodulehekülgi üles panna kõik, kel on account mõnes Interneti arvutis, mis toimib WWW serverina. WWWs on esindatud väga erinevad teemad: seal tutvustavad end laiale üldsusele nii ülikoolid, asutused ja firmad kui ka terved riigid ning üksikisikudki. Paljud WWW leheküljed on pühendatud mingile temaatikale või huvialale. Üldisemalt - WWW all esitatu ainsateks temaatilisteks piirideks on omanike fantaasia. On kodulehekülg kord kusagil maailmas aga püsti pandud, siis saavad seda vaadata kõik Interneti kasutajad üle maailma, ainsaks piiravaks teguriks võib olla ainult sideliinide kiirus.

Aadressil http://www.ut.ee asub Tartu Ülikooli kodulehekülg, aadressil http://www.geo.ut.ee asub Geograafia Instituudi kodulehekülg, mis tutvustab instituudi struktuuri ja tegemisi.

WWW all kättesaadavaid, HTMLis kirjutatud lehekülgi võimaldavad Internetti ühendatud masinatest näha spetsiaalsed programmid, mida nimetatakse WWW lehitsejateks (WWW browsers). Nende põhieesmärk on siirdada ning kuvada WWW lehekülgi, millele lisanduvad sageli ka mitmed lisavõimalused ning mugavused. Tuntuimad WWW brauserid on Netscape, Internet Explorer ja Lynx. Neist kaks esimest kasutavad graafikarezhiimi, Lynx töötab aga tekstirezhiimis.

Netscape on praegu levinuim WWW brauser, sellest leiduvad versioonid nii MS-Windowsi kui ka UNIXis pruugitava XWindowsi jaoks. Netscape'i töökeskkond kujutab endast akent, mille põhiosa moodustab kuvatav lehekülg.

Programmi Netscape aknas on järgmised tähtsamad osad:

• Tiitelriba — <dokumendi_nimi> - Netscape. Kui dokumendi koostaja pole sellele nime

andnud, siis näidatakse dokumendi nime kohal dokumendi aadressi (URL).

• Menüüriba — File Edit View Go Communicator Help
• Nupuriba — mõnede menüükäskude kiiremaks kasutamiseks
• Bookmarks - lehekülgede aadressraamat. Add Bookmark - Lisatakse sinu lehekülgede aadressraamatusse antud lehekülg. Go to Bookmarks - avatakse spetsiaalne aken aadressraamatu korrastamiseks. Ja lisaks on näha ka aadressraamatu sisu.
• Location real näidatakse viita sellele serverile ja failile (URL), mis parajasti on näha põhiaknas.

Vajaduse korral võib neid nuppe ning ka tekstiriba ekraanilt ära kaotada.

• Päise osale järgneb Netscape-i põhiaken. Põhiaknas näidatakse dokumenti, mille aadress (URL) on kirjas Location real.
• Netscape-i akna alaosas on olekuriba. Sealt saab lugeda erinevat infot, olenevalt sellest, millega te parajasti tegelete.

File - Selle all tähtsamad funktsioonid Open, Save, Print. Open avab mingi URLi või lokaalses masinas oleva faili, Save salvestab ees oleva lehekülje lokaalsesse masinasse, print trükib ees oleva lehekülje välja.

Edit - Standartne edit menüü. Communicatoril selle all ka funktsioon Preferences, kus saab sättida Netscape olekut.

View - Funktsioonid Reload, Source, Info. Reload loeb lehekülje serverist uuesti, Source näitab lehekülje HTML keelset varianti, Info erinevaid fakte (viimane muutmiskuupäev, struktuur jpm.) lehekülje kohta.

Go - Lehekülgede vahel liikumiseks. Back - lehekülg tagasi, Forward - lehekülg edasi, Stop - lõpeta antud lehekülje lugemine. Ja lisaks veel arhiiv (antud sessioonil külastatud leheküljed).

Kui Teile on teada mingi WWW-lehekülje aadress (URL) ja Te soovite seda lehekülge ekraanil näha, siis tuleb teha hiireklõps real Location, asendada seal olev aadress uue aadressiga ning vajutada reavahetuse klahvile (Enter).

Aadressi sisestamine pole aga ainus võimalus, kuidas siirduda teistele lehekülgedele.

Programmi Netscape põhiaknas on kahte liiki teksti: tavaline tekst ja allajoonitud-värvitud tekst (link). Kui teha allajoonitud-värvitud teksti peal hiirega klõps, siis tuuakse ekraanile selle tekstiga seotud dokument. Allajoonitud-värvitud teksti võivad asendada pildid või nupud või muul moel ülejäänud tekstist eraldatud hüperteksti osad (hiirega sellele osale liikudes muutub hiirekursor käekujuliseks).

Kui te olete klõpsutanud mingi viite peal, ekraanile ilmunud dokumendi läbi vaadanud ning tahate pöörduda tagasi eelmisele leheküljele, siis tuleb klõpsutada nupul Back. Uuesti selle dokumendi juurde minemiseks, kust te äsja nupul Back klõpsutades naasite, tuleb klõpsutada nupul Forward.

Kui te olete valinud ekraanil vaatamiseks uue dokumendi (viitel klõpsutades või reale Location aadressi (URL) trükkides), kuid see dokument ei tule ega tule ekraanile, siis ei ole vaja lõpmatuseni oodata, vaid te võite katkestada uue dokumendi ekraanile toomise. Selleks tuleb klõpsutada nupul Stop. Pikk dokumendi ooteaeg on tavaliselt tingitud sellest, et sideliinid on koormatud.

Üks lehekülg võib sisaldada üldjuhul mitut dokumenti, mis võivad paikneda erinevatel aadressidel - näiteks juhul, kui lehekülg sisaldab peale tekstiosa veel pilte, mis paiknevad füüsiliselt mujal serveris. Ka tähistab üks lehekülg WWWs ühte faili kui tervikut, see võib tihti olla oluliselt pikem kui suurusega A4 lehele väljatrükitud materjal.

Kõik viimati külastatud leheküljed säilitatakse lokaalarvuti kettal asuvas spetsiaalses vahekataloogis (cache'is), mille suuruse saab Netscape'is ette anda. Juba külastatud leheküljele naastes ei siirdata selle sisu tihti kaugarvutist uuesti, vaid kopeeritakse cache'ist. Cache aitab vähendada WWW dokumentide edastussagedust võrgus, sest ühtesid ja samu dokumente vaadatakse sageli mitu korda. Cache'i põhimõtet saab realiseerida ka mingi suurema piirkonna korral: on olemas spetsiaalsed cache'i serverid, mis sisaldavad paljusid enamkasutatavamaid kodulehekülgi. Iga lehekülge otsitakse sel juhul kõigepealt sellest serverist ning alles seejärel kaugarvutist. Eesti avalikud cache'i serverid on näiteks cache.zzz.ee:8080 ja cache.ibs.ee:3128.

Internet Exploreri populaarsus on viimasel ajal tunduvalt tõusnud ja see on Netscape kõrval teine enam kasutatav programm WWW lehtede vaatamiseks. Menüüd on väga sarnased Netscapele.

Akna ülaosas paiknevad mitmed menüünupud, samuti tekstiriba, kust on näha kuvatava lehekülje aadress (URL). Vajaduse korral võib neid nuppe ning ka tekstiriba ekraanilt ära kaotada.

Menüüdes File, Edit ja View olevad käsud on enam-vähem samad, mis Netscapes. Vaid Netscape Go menüü võib leida Interenet Exploreris View menüü alt. Samuti ei ole Edit menüü alt võimalik sättida programmi olekut. Seda saab teha Internet Exploreris menüü Tools alt. Selleks on valik Internet Options.

Netscape Bookmarks menüüd asendab Internet Exploreris Favorites. Add to Favorites - saab lisada lehekülje aadressraamatusse. Organize Favorites - aadressraamatu korrastamine.

Aadress - soovitava lehekülje aadress (URL).

Netscape cache analoog Internet Exploreris on History, kus siis säilitatakse juba vaadatud leheküljed.

Lynx näitab WWW lehekülgi tekstirezhiimis - kogu graafiline materjal läheb sel juhul loomulikult kaduma. Ka liikumine toimub Lynxis (nool)klahvide, hiirt ta ei toeta. Lynxi saab UNIXis käivitada tavaliselt käsuga lynx (sellisel juhul tuuakse ekraanile süsteemi administraatori poolt määratud lehekülg) või lynx <dokumendi_URL> (sellisel juhul tuuakse ekraanile teie poolt soovitud dokument).

Ekraanil olevas dokumendis liikumiseks on järgmised võimalused:

• üles-alla nooleklahvid - eelmise või järgmise viite aktiviseerimine.
• klahv "nool paremale" või "Enter" - liikumine parajasti aktiivse viitega seotud leheküljele.
• klahv "nool vasakule" - liikumine tagasi sellele leheküljele, kust te viimati olite tulnud.
• klahv "+" või "tühik" - ekraani võrra allapoole.
• klahv "-" või "b" - ekraani võrra ülespoole.

Tähtsamate käskude kohta on programmi lynx ekraanipildi alaosas olemas spikririba. Mõningaid kasulikke käske:

• Q (Quit) - väljumine programmist lynx
• H (Help) - abiinfo programmi lynx kohta
• K (Keymap) - nimekiri käskudest, mida saab valida
• G (Go) - saab sisestada dokumendi aadressi (URL-i), mida te soovite ekraanil näha
• Z (Interrupt) - katkestatakse dokumendi ekraanile toomine (analoogne käsuga Stop programmis Netscape)

Lisaks e-posti saatmisele on Internetis võimalik talitada ka nii, et sõnumit ei suunata mitte ühele kindlale inimesele, vaid seda võivad lugeda kõik võrgu kasutajad. Seda võimaldavat süsteemi nimetatakse Usenetiks.

Usenet koosneb hulgast uudisegruppidest (newsgroups), mis kujutavad endast piirkondi, kuhu igaüks saab postitada artikleid ja lugeda sinna juba postitatut. Lisaks uute artiklite postitamisele saab vastata ka juba ilmunud artiklitele. Viimasel juhul on sarnaselt e-postiga soovitav tsiteerida osi juba avaldatud artiklist, pannes nende ridade ette märgi ">". Usenet on jaotatud temaatika järgi uudisegruppideks. Sellele lisandub veel hulganisti piirkondlikke gruppe, mille leviala piirdub mingi riigi, rahvuse või keele territooriumiga. Jättes viimased välja, on Usenetis nagu mujal Internetiski kasutatavaks keeleks inglise keel. Praeguseks ajaks on Usenetis ligikaudu 15000 globaalselt levitatavat uudisegrupi, millele lisanduvad veel piiratud levialaga grupid. Seega kujutab iga Useneti uudisegrupp endast valdkonnaga seotud vestlusringi, kus saab arutada kõike alaga seonduvat.

Iga uudisegrupi nimi koosneb hulgast sõnadest, mis on omavahel punktidega eraldatud. Grupid moodustavad hierarhilise struktuuri, selle nimes eespool olevad sõnad määravad ära laia valdkonna ning mida edasi, seda kitsam ala hõlmatakse. Mõned piirkonnad Usenetis on:

Näiteks grupp alt.music.dance käsitleb kõike tantsumuusikaga seonduvat ja grupp ee.arvutid.vestlus on eestikeelne grupp, kus arutatakse suvalisi arvutialaseid küsimusi.

Lisaks nendele gruppidele, kuhu saab kirjutada igaüks, leidub veel modereeritud gruppe, samuti ka gruppe, kuhu saab kirjutada ainult üks või mõned isikud. Modereeritud grupi korral ei satu sinna postitatud teade kohe gruppi, vaid saadetakse grupi moderaatorile, kes otsustab teate sobivuse üle, edastades selle postitiivse otsuse korral gruppi. See hoiab grupis ära liigse jama postitamise ning edutute vaidluste läbiviimise.

Uudisegruppide levitamine toimub spetsiaalsete arvutite abil, mida nimetatakse uudiseserveriteks. Igas serveris paiknevad kõik nende uudisegruppide artiklid, mis sinna serverisse on tellitud. Igast serverist ei saa kätte kõiki ülalmainitud 15000 gruppi, tõenäoliselt aga olulisemat osa nendest. Vastavalt serveri füüsilisele asukohale paiknevad seal tõenäoliselt ka antud alal levinud piirkondlikud grupid, Eestis näiteks ee-ga algavad grupid.

Kui mingile uudiseserverile saadetakse uus artikkel, edastab see artikli teistele serveritele, mille tulemusena jõuab artikkel mingi aja pärast kõikidesse nendesse serverisse, mis vaadeldavat gruppi edastavad. See toimub NNTP protokolli (Network News Transfer Protocol) kohaselt, mis määrab ära uudistega seotu edastamise hingeelu. Igal serveril saadav gruppide hulk on seega erinev, samuti võib olla erinev see, kui kaua postitatud artiklid seal ülal püsivad.

Useneti uudiste lugemiseks ja sinna artiklite postitamiseks tuleb võtta ühendust mingi uudisteserveriga. Erinevates keskkondades on selleks koostatud erinevad klientprogrammid. UNIXis on selleks näiteks tin ja pine. Viimasel ajal on vastav funktsioon sisse ehitatud ka enamikele WWW lehitsejaitele (näiteks Netscape). Uudistelehitseja peab tavaliselt meeles, millised uudisegrupid teile meeldivad ja milliseid uudisegruppe te neist juba olete lugenud. See info säilitatakse tavaliselt mingis erifailis (näiteks Unixis on selleks .newsrc teie kodukataloogis, PCs failis C:\netscape\newsrc). Lehitsemisprogramm on klient, ta suhtleb uudisteserveriga Interneti rakenduskihi protokolliga NNTP. Kõigis nendes tuleb konfigureerida kõigepealt uudisteserver, kust programm uudiseid loeb. Useneti lehitsejate tööst arusaamiseks kirjeldame lehitsejate olulisemaid mõisteid ja funktsioone.

Uudisegrupi tellimine (subsrcibing). Klienditarkvara peab reeglina meeles, millised uudisegrupid on tellitud. Tellitud gruppide loetelu kuvatakse ekraanile klienditarkvara käivitamisel. Tavaliselt saab anda klienditarkvarale korralduse, et ajutiselt näidatakse ka kõikide gruppide nimesid (või teatavat sõna sisaldavate gruppide nimesid). Nende hulgast saab valida endale uusi gruppe. Kord tellitud grupid kuvatakse edaspidi kliendiprogrammi startimisel. Uudisegrupi tellimine ei tähenda, et need grupid teie arvutisse jõuaksid. Kliendiprogramm ainult jälgib nende tarvitamist. Muidugi on võimalik alustada alati nullist: kõigi gruppide lugemisest, aga regulaarne Useneti kasutaja veendub kiiresti tellimise kasudest (lehitsemisprogramm stardib kiiremini, teid huvitavad grupid on kompaktselt kasutada).

Uudisegrupist loobumine (unsubscribing). Kui teie töö või huvi enam ei nõua mõne uudisegrupi jälgimist, siis on loomulik sellest loobuda.

Lugemine. Uudiselehitseja peab tavaliselt meeles iga teie poolt tellitud uudisegrupi kohta, milliseid artikleid te olete lugenud, milliseid mitte. Te võite varjestada juba loetud artiklid. Seega peab lehitseja teie eest lugemisjärge.

Jutulõng (thread of discussion). Artikleid ja vastused, reageeringud (replies) artiklile hoitakse Usenetis originaalartikliga omavahel seotuna. Kui kasutaja alustab mingi uudisegruppi vaatamist, kuvatakse ta ekraanile mitte artiklite loetelu vaid jutulõngade loetelu. Avades teda huvitava jutulõnga saab ta liikuda edasi jutulõnga artiklite hulgas (näiteks --> -järgmine artikkel, <-- - eelmine artikkel). Liikumiseks jutulõngade vahel kasutatakse tavaliselt sellest erinevaid sõrmiseid ( näiteks "nool alla" ja "nool üles").

Postitamine (Posting). Uudiselehitseja tagab teie e-kirja saatmise ühte või mitmesse uudisegruppi.

Vastus (Responding). Uudisegrupi artiklile on teil võimalus reageerida kahel viisil. Te võite kosta artiklile järjega (follow-up) või saata vastuse (reply) e-kirjana artikli autorile. Muidugi on võimalik korraga teha mõlemaid.

Talletamine. Mitmed lehitsejad lubavad teil artikleid ja terveid jutulõngu kirjutada oma koduarvuti failidesse või saata neid endale või sõbrale e-kirjana.

Teie lehitsemisprogramm vajab tavaliselt ka teatud häälestamist. Talle on vaja teatada, e-posti aadress jms. Mitmed lehitsejad võimaldavad teil mitmel viisil sorteerida uudisegruppide artikleid jms.

WWW maailmas ja WWW-lehitsejates kasutatakse uudisegruppide poole pöördumiseks URL kuju: news:<uudisegrupp>, näiteks news:ee.arvutid.unix. Kui Teid huvitavad mingid teemad teatud hierarhiast allpool, siis võite kasutada maskeerimist. Näiteks soovides lugeda ainult kodumaist, avage ressurss news:ee.*.

Eesti tuntuimad uudiseserverid on news.kbfi.ee Tallinnas ning kadri.ut.ee Tartus.

Usenetiga veidi sarnane süsteem on meililist (mailing list, postiloend), mille abil saab samuti mingit teadet edastada paljudele inimestele korraga, moodustades nii teatava vestlusringi. Erinevalt Usenetist kujutab see aga lihtsalt ühte meiliaadressi, kust sinna saadetud kirjad kõikidele osalejatele laiali saadetakse. Peale loendi enda aadressi sisaldab see veel loendi haldaja aadressi, kuhu tuleb saata palved loendiga ühinemise (selle tellimise) ning sealt lahkumise kohta.

Mitmed meililistid kattuvad küll uudisegruppidega (st gruppi edastatakse ka postiloendi teel), kuid oma olemuselt on siiski tegu erinevate asjadega - meililist on üldiselt mõeldud väiksema arvu inimeste omavaheliseks infovahetuseks kui uudisegrupp.

Suuremate listide hooldamiseks kasutatakse selleks ettenähtud programmi, levinumad on listserver, majordomo.

Listserveriga suhtlemiseks on vaja temale saata kiri aadressil (sõltuvalt serverist):

Igal listil on omanik, kes hooldab listi, tema aadress on:

Osa meililiste on modereeritud. Sel juhul saadetakse listi suunatud kiri eelnevalt listi omanikule, kes otsustab seejärel, kas suunata e-kiri listi või mitte.

Eesti populaarsemad listserverid asuvad aadressidel:

Nendega suhtlemiseks tuleb neile (programmile) saata soovitavalt ilma subject-reata kiri, mille sisuks on korraldus programmile. Tüüpilisemad korraldused:

Korraldus registreerib teid näidatud listi liikmeks. Teile genereeritakse vastuskiri, kus informeeritakse teie registreerimisest, veateade või infot edasiste sammude kohta.

unsubscribe või signoff <listi nimi>

listist lahkumine

NB! Unsubscribe või signoff kirjad tuleb saata samalt aadressilt, kust te saatsite subscribe kirja. Kui see ei ole mingi põhjusel võimalik, siis tuleks pöörduda listowneri poole.

Sellele reageeritakse E-kirjaga, mis sisaldab inglikeelse lühijuhendi.

review <listi nimi>

Korraldusele reageeritakse E-kirjaga, mis sisaldab listis osalejate nimekirja.

info <listi nimi>

Korraldusele reageeritakse E-kirjaga, mis sisaldab infot näidatud meililisti kohta.

Korraldusele reageeritakse E-kirjaga, mis sisaldab listide loetelu antud arvutis.

Milliste listidega teie on liitunud.

Koostab ja saadab teile listi arhiivis olevate failide nimekirja

Selle käsu abil saate endale listi arhiivis olevaid faile tellida.

Enne listi kirjutamist tuleks astuda selle listi liikmeks.

Listiga liitumiseks tuleb saata listiserveri majordomo@lists.ut.ee aadressil kiri

(ilma subjectita) subscribe ut.geograafia

Listi kirjutamiseks tuleb saata kiri aadressil ut.geograafia@lists.ut.ee. Kirja sisuks olgu see,

mida te soovite teistele listi liikmetele öelda.

NB! Listi aadressi <listi_nimi>@masinanimi mitte segamini ajada

listserveri aadressiga <listserveriprogramm>@masinanimi

Infot Tartu Ülikooli listiserveri kohta saab aadressilt http://lists.ut.ee/

Kõik olemasolevad listid - http://lists.ut.ee/lists.html

Listide arhiivid - http://lists.ut.ee/listproc-cgi/index.pl

Hetkel on Tartu Ülikooli listiserveris 447 meililisti (majordomo 291, listproc 156)