• elektronpost (e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju peaaegu hetkeliselt ükskõik millisesse maailma paika;
• WWW (World-Wide Web) võimaldab tõmmata võrgust dokumente, mis sisaldavad lisaks tekstile veel pilte, video- ja audiomaterjale, on tänapäeval e-posti kõrval kasutatavaim teenus;
• Usenet (newsgroups, uudisegrupid) võimaldab lugeda uudiseid ning ka ise postitada sinna artikleid paljudel erinevatel teemadel;
• FTP (File Transfer Protocol) võimaldab edastada faile ühest arvutist teise;
• telnet võimaldab siseneda üle võrgu teise arvutisse ning töötada seal;
• gopher võimaldab saada menüüsüsteemide kaudu võrgust mitmesuguseid tekstimaterjale;
• archie otsib teatud märksõna järgi dokumente üle kõikide maailma tuntuimate FTP-arhiivide

Kõik need teenused töötavad põhimõtteliselt samamoodi, sõltumata sellest, kas arvuti paikneb kõrvaltoas või teisel kontinendil. Vahe võib mõnikord olla ainult kiiruses ning seda juhul, kui liinid on hõivatud.

Peale toodute on Internetis veel palju lisavõimalusi. Näiteks saab vaadata, kas mingi server on "üleval" (ping), kas mingi kasutaja on oma arvutisse sisse loginud (finger), saab esitada päringuid IP-aadresside ja domeenide järgi nimeserveritele, st vaadata, millised arvutid on võrgus olemas (nslookup), vestelda teise kasutajaga (talk, jututoad) või koguni mängida üle võrgu (MUD).

Elektronpost (e-post, meil, e-mail) võimaldab saata elektronkujul kirju (e-kirju) kõikidele inimestele, kel on kusagil maailmas elektronposti aadress. E-kiri läheb erinevalt tavalisest postist kohale väga kiiresti, tavaliselt paari minuti jooksul. Samuti ei erine selle saatmise protseduur millegi poolest sellest, kas adressaat asub kõrvaltoas või maailma teises otsas. Selleks, et saaksite saata e-maile, peab teil olema elektronpostkast. Tavaliselt see võrdub mingis masinas accoundi omamisega.

Meiliaadressid on tavaliselt kujul kasutajanimi@arvutiaadress. Neid eraldab alati märk "@", mida nimetatakse kommertsmärgiks (commercial sign), kuigi slängis leidub tal ka muid nimetusi.

Kui võrgu kasutajal on mingis serveris account, siis võib ta meiliaadressi moodustada lihtsalt kasutajanimest ja arvuti nimest. Näiteks kui minul on account nimega kallet masinas nimega madli.ut.ee,siis saan ma kokku mailiaadressi kallet@madli.ut.ee. Sageli saab aadressi teha aga ka lühemaks, sest mingil organisatsioonil või domeenil võib olla mitu serverit, millel on ühine meilisüsteem. Sel juhul võib meiliaadressil jätta tihti eest ära arvuti nime, säilitades ainult domeeni nime. Näiteks minu meiliaadressi kallet@madli.ut.ee saab lühendada kujule kallet@ut.ee. Harilikult kasutataksegi just lühendatud meiliaadresse, seda muidugi juhul, kui nad on olemas. Lühendatud aadressis viidatud domeenile ei vasta harilikult mitte ühtegi kindlat masinat, näiteks serverit ut.ee pole olemas.

Mõnikord võib aga juhtuda et on ka kasutajanime asemel võimalik kasutada midagi muud. Nii näiteks võib ülikooli arvutuskeskuse arvutitesse saates panna kasutaja nime asemel kasutaja tegelik nimi punktidega ühendatult. Nii näiteks on mull veel võimalik saata aadressile kalle.tihemets@ut.ee ja ta tuleb ka sel juhul samasse kohta kui kallet@ut.ee . Seda on teil võimalus kasutada kui te ei tea konkreetselt oma mingi tuttava aadressi ülikoolis, siis võitegi proovida panna tema tegelikust nimest kokku tema aadress. Tavaliselt selliseid mailiaadresse eriti siiski ei toetata. Näiteks kasvõi oudekki.geo.ut.ee puhul ei saa selliseid aadresse kasutada.

E-kiri koosneb päisest ning kirjast endast. Päises paikneb info kirja saatja, adressaadi ja teema kohta, samuti hulk ainult võrgule vajalikku infot. Tavaliselt on seal väljad:

From: Sisaldab saatja E-postiaadressi ja

võimalusel tema "reaalse" nime.

To: E-kirja adressaadi andmed.

Subject: Kirjeldab lühidalt kirja sisu. Selle

kasutamine on väga soovitav. Selle

järgi ju otsustab saaja, kas ta seda

üldse loeb. Sõna "Re:"

teema algul pannakse tavaliselt maileri

poolt automaatselt vastuskirja puhul.

Reply-To: Aadress, kellele soovitakse saata vastus. Kui Teil

on mitmed aadresse, on siin kasulik

näidata see aadress, mida loete tihedamini.

Organization:

Väli ei ole kohustuslik.Saatja asutuse nimi.

Kirja transportija poolt genereeritud,

unikaalne string - sõnumi identifikaator.

Received: Arvutite loetelu mille kiri on läbinud,

sisaldab arvuti nime, message-id,

aeg ja kuupäev, mis tarkvaraga on

E-kirja trasporditud.

X-miski: Igasugune lisainfo

Kirja jõudmisel adressaadini saadetakse Teile

kinnitus E-kirja päralejõudmisest

Cc: (carbon copy), kuhu võib sisestada veel täiendavaid

adressaate, kui kiri on mõeldud mitmele inimesele korraga.

Bcc: (blind carbon copy) - varjatud koopia

Kasutaja peab täitma To, Subject, Cc (või Bcc) väljad. Päise ülejäänud väljad täidab meilisüsteem ise.

Tüüpiline saadetud kiri näeb välja selline:

Received:from localhost (kallet@localhost)

by madli.ut.ee (8.9.3/8.9.3/madli-1.12) with ESMTP id MAA28420

for <kallet@ut.ee>; Wed, 13 Oct 1999 12:13:29 +0300 (EET DST)

Date: Wed, 13 Oct 1999 12:13:29 +0300 (EET DST)

From: Kalle Tihemets <kallet@ut.ee>

Message-Id: <Pine.GSO.4.05.9910131213010.25409-100000@madli.ut.ee>

Subject: Loeng

To: Kalle Tihemets <kallet@ut.ee>

Mime-Version: 1.0

Content-Type: TEXT/PLAIN; charset=ISO-8859-15

Content-Transfer-Encoding: QUOTED-PRINTABLE

Status: O

Tere!

Täna toimub interneti loeng.

Kalle

Meiliprogramm näitab päist harilikult sellisena:

Date: Wed, 13 Oct 1999 12:13:29 +0300 (EET DST)

From: Kalle Tihemets <kallet@ut.ee>

To: Kalle Tihemets <kallet@ut.ee>

Subject: Loeng

Date: Wed, 13 Oct 1999 12:51:09 +0300 (EET DST)

From: Kalle Tihemets <kallet@ut.ee>

Subject: Re: loeng

To: Kalle Tihemets <kallet@ut.ee>

Tere!

> Täna toimub interneti loeng.

Tean. Katsun kohal olla.

Kalle

E-kiri võib sisaldada ainult tähti, numbreid ja mõningaid märke. Kui tahetakse edastada ka binaarfaile (näit. Wordi dokumente), siis tuleb fail teisendada kujule, mis sisaldaks e-kirjale sobilikke märke. Seda teisendust nimetatakse uu-koodimiseks (uuencode) ja tagasiteisendust uu-dekoodimiseks (uudecode). Seda teostavad programmid on UNIXis vabalt kättesaadaval. Teine võimalus on kasutada meiliprogrammide võimalusi (näit. attachment)

Meili saatmiseks on erinevates süsteemides erinevad võimalused. Näiteks UNIXi all võib selleks kasutada käsku mail. Üha enam kasutatakse selleks aga spetsiaalseid programme, mis peavad arvet saadetud ja laekunud posti üle, lubades samuti mitmeid lisavõimalusi. Nendeks on tavaliselt aadressraamatute koostamine, laekunud teadete salvestamine erinevates vormingutes, lihtne vastamine uue päise automaatse genereerimisega jms. UNIXi all levinumad meilihõlveprogrammid on pine ja elm.

Kui ollakse võrgus aga personaalarvutilt, siis on sealgi välja töötatud mitmeid meiliprogamme, nagu näiteks Eudora, Pegasus Mail, Outlook Express või Netscape Mail.

Pine on programm, mis on mõeldud kirjade lugemiseks-kirjutamiseks-saatmiseks. Programmi pine käivitamiseks sisestage käsurealt pine.

Ekraanile ilmub peamenüü. Peamenüüs olevate vaadete eestikeelsed seletused:

? HELP - abiinfo programmi pine kohta.

C COMPOSE MESSAGE - kirjade kirjutamine-saatmine.

I FOLDER INDEX - parajasti avatud kausta sisu vaatamine.

L FOLDER LIST - kausta või uudisgrupi avamine.

A ADDRESS BOOK - aadressiraamatu täiendamine.

S SETUP - programmi pine konfiguratsiooni muutmine.

Q QUIT - väljumine programmist pine.

Kõik elektronkirjad asuvad kaustades (folder). Kõik teiste poolt teile saadetud kirjad pannakse kausta nimega INBOX. Peale kausta INBOX on tavaliselt olemas ka kaustad sent-mail ja saved-messages. Kausta sent-mail salvestatakse kõik teie poolt saadetud kirjad. Kui te pole veel kirju saatnud, siis on see loomulikult tühi. Kaust saved-messages on samuti tühi. Kui soovite, võite sinna oma kirju salvestada.

Kaustade nimekirja vaatamiseks on käsk L või valite menüüst FOLDER LIST. Kausta sisse vaatamiseks tuleb liikuda nooleklahvide abil kausta nimele ja vajutada Enter-klahvile.

Kaustade loomiseks tuleb kaustade nimekirjas viibides anda käsk A (Add). Ilmub tekst:

Selle järele tuleb kirjutada loodava kausta nimi ja vajutada klahvile Enter.

Kirja kirjutamiseks vajutage klahvile C või valige peamenüüst COMPOSE MESSAGE.

Ekraanile ilmub järgmine tekst:

Täita tuleb kindlasti esimene rida To:, Subject on soovitav.

Reale Attchmnt: võib soovi korral kirjutada selle faili nime, mida te tahate kirjaga kaasa panna. Täpsemalt räägime sellest edaspidi.

Kirja sisu tuleb trükkida pärast teksti

-----Message Text-----.

Kui Te tahate kirja sisu või päises olevat infot muuta, siis seda saab alati teha, liikudes nooleklahvide abil õigesse kohta ja muutes seal oleva teksti sobivaks.

Ctrl+X - kirja ärasaatmine. Küsitakse kinnitust, kas soovite kirja ära saata (Y)es/(N)o.

Ctrl+O - kirja saatmise pooleli jätmine (hiljem saate kirja kirjutamist jätkata)

Kui valite COMPOSE MESSAGE, küsitakse teilt:

Continue postponed composition (answering "No" won`t erase it)?

Vastates sellele küsimusele Yes saategi jätkata pooleli jäänud kirja.

Ctrl+C - kirja kirjutamise katkestamine

Ctrl+K - rea kustutamine

Saabunud uued kirjad asuvad kaustas (folder) INBOX, peamenüüst saab sinna käsuga I või valida menüüst

FOLDER LIST. Tavaliselt on pine k'ivitamisel kohe lahti INBOX ja kausta ei tule valida.

Ekraanile ilmub kirjade nimekiri, kust selgub iga kirja saatja ja teema. Kirja lugemiseks tuleb nooleklahvide abil liikuda soovitud kirjale ja vajutada Enter-klahvi.

Ekraanile ilmub kirja sisu (vaade Message Text). Kui kiri on pikk ja ei mahu ekraanile ära, siis kirja sees liikumiseks saab kasutada üles-alla nooleklahve ning klahve "tühik" (ekraani võrra allapoole).

Kirjade nimekirjas kirjade ees olevatel märkidel on järgmised tähendused:

+ - kiri on saadetud teile isiklikult

N - uus kiri, mida te pole veel lugenud

A - kiri, millele te olete Reply-ga vastanud

D - kiri on märgitud kustutamiseks

Aktiviseerida see kiri (liikuda kirjade nimekirjas selle kirja nimele või vaadata selle kirja sisu)

Vajutada klahvi R (Reply) - kirjale vastuse saatmise käsk. Seejärel küsitakse:

Kui soovite, et originaalkiri lisatakse, või soovite kasutada kirja saatnu tsitaate, siis vajutage Y (Yes), kui ei, siis N (No). Kui te polnud selle kirja ainus adressaat ja kiri oli saadetud peale teie veel ühele või mitmele inimesele, siis küsitakse veel:

Kas kirjutada reale Cc: kõikide nende kasutajate aadressid, kellele see kiri saadeti Y (Yes) või mitte N (No).

Siin peate otsustama, kas teie vastus läheb korda ainult kirja autorile või võiksid sellest huvitatud olla kõik adressaadid. Kui on arvata, et vastus on oluline ainult ühele inimesele, siis ärge saatke seda kõigile.

NB! Kui kasutate kirjale vastamiseks klahvi R (Reply), siis kontrollige, et teie kiri läheks ikka soovitud isiku(te)le!

Kustutage kirja seest mittevajalikud read ja kirjutage juurde omapoolne tekst.

Vajadusel muutke kirja päist.

Saatke kiri teele (Ctrl+X).

Aktiviseerida see kiri (liikuda kirjade nimekirjas selle kirja nimele või vaadata selle kirja sisu).

Vajutada klahvile F (Forward).

Trükkida reale To: selle inimese aadress, kellele Te soovite selle kirja edasi saata.

Vajadusel trükkida reale Cc: selle inimese aadress, kellele te veel soovite antud kirja saata.

Vajadusel parandada/täiendada kirja sisu.

Saata kiri teele (Ctrl+X).

Märgistada kustutamiseks mõeldud kiri - liikuda kirja nimele või kirja sisse ja vajutada klahvi D (Delete). Kiri märgitakse tähega D.

Kui te mõtlesite ümber, et ikka ei taha seda kirja kustutada, siis tuleb enne pine'ist väljumist märgistus D maha võtta. Selleks on käsk U (Undelete).

Kui te programmist või kaustast lahkute, siis küsitakse teilt, kas kustutamiseks märgitud kirjad tõepoolest kustutada. Kui kustutamiseks oli näiteks kolm kirja, siis:

Kui soovite need kirjad kustutada, siis vastake Y (yes), kui ei, siis N (no).

Kui soovite kustutamiseks märgitud kirjad juba enne programmist pine väljumist kustutada, siis andke käsk X (eXpunge).

ühest kaustast teise (üldjuhul INBOXist mõnda muusse kausta, kuid võimalik ja vahel vajalik on salvestada mis tahes kaustast igasse teise)

Aktiviseerida see kiri (liikuda kirjade nimekirjas selle kirja nimele või vaadata selle kirja sisu).

Vajutada klahvile S (Save).

Ekraanile ilmub tekst

Vajutage klahvile Enter. (Tulemus: teie kiri salvestatakse sulgudes märgitud kausta - saved-messages)

Kirjutage sihtkausta nimi ja vajutage klahvile Enter. (Tulemus: teie kiri salvestatakse valitud kausta)

Märkus: Teise kausta salvestatud kiri märgistatakse kustutamiseks (tähega D).

Fail, mida te tahate koos kirjaga saata, peab asuma teie kodukataloogis.

Reale Attchment: tuleb kirjutada faili nimi (kui fail asub mujal kataloogis, siis tuleb lisada

ka kataloogide rida failini).

Kui ei tea täpselt faili nime või seda kus ta asub, liikuge päises reale Attchment: ja vajutage

klahvile CTRL+T. Seejärel ilmub ekraanile failide nimekiri, kust saab faili välja valida.

Selleks liikuge kursoriga faili peale ja vajutage Enter klahvi.

Edasi toimub kõik nii, nagu tavalise kirja puhul.

Valige välja see kiri ja vajutage V. Valige kirja osa, mida soovite vaadata ja vajutage Enter klahvile.

Kui pine seda näidata ei oska, siis olles tolle osa peal, vajutage klahvile S, et see salvestada

kodukataloogi. Enne küsitakse teie käest ka faili nime, millena see salvestada. Võib jätta ka sama

nime, millena see on teile saadetud.

Vajutades E saate tagasi kirjade nimekirja juurde.

Aadressiraamatusse saate kui vajutate A või valite peamenüüst AADRESSBOOK

Aadressiraamatu käsud:

A - uue kirje lisamine. Tuleb täita järgnevad väljad:

New full name: isiku nimi

Enter new nickname: hüüdnimi või lühend, mis hiljem kirjutada To: reale

Enter new e-mail address: e-post aadress

E - aktiivse kirje parandamine

D - aktiivse kirje kustutamine

Aadressraamatusse on võimalik mailiaadresse panna ka otse kirjadest. Selleks tuleb minna vastava

kirja juurde ja vajutada klahvile T.