Terminite loetellu on valitud kartograafia ja GISidega seotud oskussõnad, millega rahvaloenduskaartide kasutajad kõige tihedamini kokku puutuvad. Välja on jäetud kartograafilise protsessi terminid, mida statistikateenistuses ilmselt vaja ei lähe (nt aerofotogramm-meetria ja tavakartograafia fotoprotsess). Terminitel, millel on ka laiem tähendus (nt objekt, atribuut), on antud seletus ainult GISide või rahvaloendusGISi mõttes.
Alljärgnev loetelu põhineb suuresti Eesti Kaardikoja Teatajas nr 2 (1996) ilmunud sõnastikul, tõlkeid on saadud ka AGI (Association for Geographic Information) WWW sõnastikust (
http://www.geo.ed.ac.uk/agidict/welcome.html), Austraaliast (http://www.erin.gov.au/gis/gis_gloss.html) ja ESRI vastavast sõnastikust (http://www.esri.com/resources/glossary3.html).Eestikeelne terminoloogia põhineb tihti ingliskeelsetel sõnadel. Seetõttu on sõnaseletustele lisatud vajaduse korral ka nende vasted inglise keeles.
Aadressikoht koht (väikekoht), nagu tänav, väljak või muu rajatis (käik, sild jms), samuti maakatastriüksus (talu), mille nime kasutatakse aadressis.
Aadresspunkt objekti tsentroid, millega on seotud tema aadress.
Aegruumilised andmed ruumiandmed, millele on lisatud ka info tema eksisteerimise aja kohta. Aegruumiliste andmete hoidmiseks on mõeldud vähesed GISid.
Aerofoto lennukile või mõnele teisele lennuaparaadile paigaldatud spetsiaalse fotokaameraga tehtud maapinna foto, mille järgi on võimalik valmistada topograafilisi ja temaatilisi kaarte või plaane.
Aerofotode sidumine 1) aerofotol jäädvustatud ala geograafilise asendi määramine kaardimaterjali põhjal; 2) välitööde kompleks tugipunktide geodeetiliste koordinaatide määramiseks; eristatakse plaanilist ja kõrguselist sidumist.
Aerofotomõõdistamine maapinna pildistamine õhust ning saadud aerofotode fotogramm-meetriline töötlemine kaardistatavate elementide määratlemiseks.
Agregeerimine vt liitmine.
Algmeridiaan (nullmeridiaan) meridiaan, millest algab geograafiliste pikkuste arvestamine.
Aluskaart osalise koormusega kaart, kus on näidatud olulisemad piirid, osa vete- ja teedevõrgust ning asustusest; on mõeldud teemakaartide koostamiseks (ka baaskaart).
AM/FM GIS, mida kasutatakse peamiselt tehnovõrkude haldajate poolt. Lühend inglise keelest Automated Mapping/Facility Management.
Ametlik kaart juriidilise isiku, sh riigiasutuse, poolt tunnustatud ja/või kasutusele võetud kaart, mis sisult, täpsuselt ja detailsuselt vastab esitatud (ametlikele) nõuetele.
Ametlik kohanimi nimi, mis vastab kohanimeseadusele või on määratud varasemate õigusaktide kohaselt ega ole kohanimeseadusega vastuolus.
Analoogkaart vahetult vaadeldav kaart, nt paberil, telekujutisena jne; digitaalkaardi vastand, ka tardkaart (analog map).
Analüüs probleemi püstitamise, tema modelleerimise, mudeli interpreteerimise ning järelduste tegemise protsess.
Anamorfoos vt pindalakaart.
Andmebaas struktureeritud andmete kogum (korrastatud andmed) arvutis, mis võimaldab reglementeerituid (etteantud korra kohaseid) päringuid (database).
Andmeedastusstandard reeglite kogum, mis kindlustab andmete edastamise kui ühesuunalise protsessi ühese mõistetavuse (data exchange standard). Oluline osa on metaandmetel, mis kirjeldavad edastatavat andmehulka.
Andmekvaliteet andmete laekumise ja uuendamise viisi ning ulatuse hinnang (data quality); nt vastavalt sellele, kas saadud info on 1) ühekordne ja juhuslik, 2) lausaline (kogu maad hõlmav) ja vananenud või 3) lausaline ja süstemaatiliselt uuendatav.
Andmemudel kaardistusüksuste süstematiseeritud esitus arvutis valitud omaduste järgi; kirjeldab neid atribuutidega ja algkujudega e. primitiiviga (object model).
Andmepank suurem andmete kogum teatud sihtotstarbeks, enamasti arvutis. Laiem mõiste kui andmebaas.
Andmeskeem teatud tabelite, vormide ja indeksite valimik ühest andmebaasist (data schema).
Andmete maatrikskuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed on esitatud veergudest ja ridadest koosneva tabelina, so maatriksina. Maatrikskujuna võib käsitleda DEM-kõrgusmudelit.
Andmete rasterkuju vt rasterkuju.
Andmete vektorkuju vt vektorkuju.
Animakaart animeeritud kaart. Kuvakaart, mille sisu muutub ajas.
Areaal 1) suletud kontuuri sisse jääv pind, 2) ühe tunnuse või näitaja järgi piiritletud ala - levila.
Arvutikaart magnet- või optilisel kandjal olev kaart, mille valmistamiseks ja esituseks on vajalik vastav riist- ja tarkvara (digital map). Ka digitaalkaart.
Arvutikartograafia kartograafia haru, mis tegeleb täielikult arvuti abil valmistatud kaartidega, ka digitaalkartograafia; tulemiks võib olla nii tard- (nt paber-) või ka arvutikaart, millel olev info on täielikult salvestatud/kasutatav arvuti abil (digital cartography, computer-assisted cartography).
Asukohatäpsus asukoha erinevus tegelikust. Määramisel kasutatakse kõrgema järgu asukohatäpsusega andmeid või protsessi (positional accuracy). Eristada võib suhtelist asukohatäpsust mis iseloomustab objektide omavahelise asendi määramise täpsust
Atribuudi väärtus näitaja, mis on omistatud ühele atribuudile (attribute value).
Atribuuditäpsus hinnang objektide identifitseerimistäpsusele ning atribuutide väärtuste korrektsusele.
Atribuut objekti (kaardistusüksuse) defineeritud ja olemust määrav tunnusjoon (attribute).
Baaskaart 1) vt aluskaart; 2) Eestis ka 1:50 000 satelliitfotode põhjal valmistatud kaart.
Balti kõrguste süsteem Kroonlinna mareograafi andmetel põhinev kõrguste süsteem.
Bug viga arvutiprogrammis või seadmes, mis kutsub aeg-ajalt esile tema soovimatu tegevuse.
CAD ingliskeelne lühend computer-aided designing or drafting.
CAM ingliskeelne lühend 1) computer-aided mapping; 2) computer aided manufacturing.
CASE Tarkvaraloomise vahendid, mis võimaldavad programmi koodi genereerida kõrgema taseme kirjelduste abil tehtud nõuetele vastavalt (Computer Aided Software Engineering).
CD-R CD-ROMide kirjutamise seade, kasutab laserkiirt, mis põletab kahe plastikukihi vahele paigutatud metallikihti informatsiooni. CD-Riga kirjutatud CD-ROMid on loetavad tavaliste CD seadmetega (CD-Recordable)
DAT arvuti lisaseade suurte andmemassivide salvestamiseks. Kasutab linte, mahutab 2-8GB andmeid. Lühend inglise keelest Digital Audio Tape.
DATUM (punkt) normitud geodeetilised parameetrid (lähtepunktil), mis määravad teatud piirkonnas või riigis kasutatava referentsellipsoidi asetuse ja koordinaatide süsteemi (datum).
DEM 1) digitaalne kõrguste mudel rasterandmetele, kus kõrguste väärtused on x-y tasandil organiseeeritud korrapäraselt; 2) failiformaat kõrgusandmetele, vt ka TIN (Digital elevation model.)
Denormaliseerimine relatsioonilise andmebaasi normaalkuju rikkumine, tavaliselt töökiiruse suurendamiseks.
Dešifreerimine uuritavate objektide ja nähtuste kohta kvalitatiivse ja kvantitatiivse informatsiooni saamine (aero)fotodelt ja nende asendamine topograafiliste leppemärkidega.
DGN Bentley Corp. programmi MicroStation failiformaat.
Digiandmed digitaliseerimisel saadud andmed magnet- ja/või optilisel kandjal (digital data).
Digilaud arvuti lisaseade vektorandmete käsitsi sisestamiseks, ka digitaiser (digitaizer, graphics tablet).
Digimine kartograafilise kujutise sisestamine arvutisse kas digilaualt (digitizing) või ekraanilt (heads-up digitizing), digimise tulemuseks on vektorandmed. Vt ka vektoriseerimine.
Digitaalkaart vt arvutikaart.
Digitaalkartograafia vt arvutikartograafia.
Digitaiser vt digilaud.
Digitaliseerimine protsess, mille käigus foto, kosmosepilt (või muu) kartograafiline kujutis sisestatakse arvutisse numbrilisele kujule, ehk ka numbrimine (digitizing). Vt ka skaneerimine, digimine, vektoriseerimine.
Dirichlet tesselatsioon vt Thiesseni polügonid.
DLG USGS välja töötatud failiformaat, samuti ka standard geograafiliste joonobjektide ja tabelandmete koos käsitsemiseks (digital line graph).
dpi eraldusvõime väljendatuna punktides tolli kohta (dots per inch). Punkti suurus võrdub polügraafilise punkti suurusega.
DTM digitaalne kõrgusmudel. Võib olla edasi antud kas DEMina või TINina (Digital Terrain Model).
DX90 International Hydrographic Organization (IHO) poolt välja töötatud digitaalsete hüdrograafiliste andmete andmeedastusstandard, sisaldab reaalsusmudelit, andmemudelit ning digimisjuhiseid.
DXF CAD jooniste andmevahetusstandard ja failiformaat. Loodud algselt AutoCADi tarbeks.
Eksonüüm ametlikust kohapealsest nimest erinev kohanimi, mis on kasutusel teisel (kaarti väljaandval) maal.
Ellips 1) kohanime kasutamine ilma liiginimeta (linn, jõgi, järv jne), vt ka väljajätt 2) kinnine kõver tasapinnal, mille iga punkti kaugus kahest kindlast selle tasandi punktist (fookusest) annab jääva summa.
Ellipsoid pind, mis tekib ellipsi pöörlemisel ümber ühe oma telje.
Endonüüm kohapeal kasutusesolev ja ametlikust erinev kohanimi.
Eraldusvõime 1) minimaalne erinevus kahe sõltumatult mõõdetud või arvutatud väärtuse vahel; 2) väikseima objekti suurus, mida on võimalik esitada (resolution).
Erikaart kaart, mis on koostatud kindlaks kasutamisotstarbeks (nt merekaart, orienteerumiskaart jms).
Esitusmudel kaardistusüksuste vormistuse eeskiri, tõlgib nähtused ja nende tunnused kaardikeelde. Määrab kaardi mõõtkava, formaadi, kujutamisviisid, leppemärkide süsteemi, värvusskaala jne (presentation model). Ei hõlma tehnoloogiat. Ka kaardispetsifikatsioon selle kitsamas tähenduses. Vt ka reaalsusmudel, andmemudel, vormistusmudel.
Font ühe ja sama kirjajoonisega (konstuktsiooniga) märkide kogumik, ka kirjagarnituur arvutis
Fontide stiil määrab kirjamärkide rasvasuse (jämeduse) ja kursiivi (font type, font style).
Fookustamine kaardielementide paigutamise abil tähelepanu juhtimine mingile kaardi osale, nt tekstide tihedama esitamisega mingil alal või muude graafiliste lisanduste, nt noolte, värvifooni, raamistuse jne abil.
Foto (aerofoto) kujutis, mis on enamasti saadud optilise süsteemi abil ning on ette nähtud mõõtmiseks ja dešifreerimiseks. Sõltuvalt saamise tingimustest eristatakse kosmosefotosid, aerofotosid, fototeodoliitfotosid; kasutatud aparatuuri alusel eristatakse fotograafilisi, televisiooni-, raadiolokatsiooni jm. vahenditega saadud kujutisi. Praktikas kasutatakse enamasti fotonegatiive ja nende tõmmiseid, mis võivad olla kontaktkoopiad või suurendatud ja transformeeritud aerofotod.
Generaliseerimine kaardil kujutatavate objektide valik ja üldistamine vastavalt kaardi teemale ja mõõtkavale (generalization). Generaliseerimise võteteks on lihtsustamine (simplification), silumine (smoothing), klassifitseerimine (classification), liitmine (aggregation), sulatamine (amalgamation), mätsimine e. mestimine (merging), kokkusurumine (collapse), sõrendamine (refinement), tüüpimine (typification), liialdamine (exaggeration), rõhutamine (enhancement), nihutamine (displacement).
Geodeesia teadus Maa kui terviku ja selle osade kuju ja suuruse määramisest ning mõõtkavalisest kujutamisest tasapinnal.
Geodeetilised koordinaadid geodeetiliste mõõtmistega kindlaks määratud maapinna punkti geograafilised koordinaadid referentsellipsoidil ja kõrgus selle pinnast.
Geograafiline laius maaellipsoidi ekvaatoritasandi ja antud punkti normaali vaheline sisenurk. Mõõdetakse 0° ekvaatoril kuni ±90° poolustel. Põhjalaiused on positiivsed.
Geograafiline pikkus maaellipsoidi ekvaatoritasandi ja antud punkti meridiaanitasandi vaheline kahetahuline nurk. Mõõdetakse 0° Greenwichi meridiaanist kuni ±180°-ni. Idapikkused on positiivsed.
Geograafilised koordinaadid maapealse punkti nurkkoordinaadid: geograafiline laius ja geograafiline pikkus vastavalt ekvaatoritasandi ja Greenwichi meridiaantasandi suhtes. Sõltuvalt määramissüsteemist võivad olla kas geodeetilised, sfäärilised või astronoomilised koordinaadid.
Geoid geomeetriline keha, mille pind on kumer ja risti loodjoonega ning mille kuju ühtib ookeanide häirimatu veepinnaga.
Geoinfo e. kohateave hõlmab Maa maastikusfääri, so maapindmikuga seonduvat ruumi kõigi seal paiknevate nähtustega.
Geoinfosüsteem automatiseeritud süsteem ruumiliste andmete kogumiseks, haldamiseks, säilitamiseks, päringute teostamiseks (otsinguteks), analüüsiks ja esituseks (ka geograafiline infosüsteem, GIS).
Geokodeerimine objekti asukoha määramine geograafilises ruumis tema aadressi põhjal (geocoding).
Geomeetriline primitiiv ruumilise nähtuse digitaalse vektoresituse element - kas joon, punkt või pind; ka elemenaarkuju (lihtkuju).
Geotsentrilised koordinaadid koordinaadid ruumilises ristkoordinaatide süsteemis, mille alguspunkt on Maa massi raskuskeskmes, X-telg on ekvaatori ja Greenwichi meridiaantasandite lõikejoon, Z-telg on Maa pöörlemistelg ja Y-telg on nendega risti.
GIS vt geoinfosüsteem
GPS globaalne kohamääramissüsteem, mis tugineb vastavatel tehiskaaslastel ja nende signaale vastuvõtvatel tööjaamadel (Global Positioning System).
GPS tugipunkt punkt, mille koordinaadid on täpselt teada ja mida kasutatakse mõõdistajate ning navigatsioonivahendite paigaldajate poolt asukoha määramisel GPS tugijaama asupaigana.
Haabitus objekti väliskuju, mille järgi objekt eksimatult ära tuntakse.
Halo 0.1...0.3 mm laiune kuma, mis kopeerib kaardielemendi siluetti; kasutatakse olulisema või raskemini tajutava elemendi väljaplokkimisel kustutusmaskina.
Hargtäiend kohanime täiendosa, mis lisab mõnele korduvale nimele eristava tunnuse, nt. Vana- (vrd Vana- ja Uue-Võidu), Suur(e)- (Suur- ja Väike-Karja);
Horisontaal vt. samakõrgusjoon
Hõrendamine generaliseerimise võte, kus elemente jäetakse välja lähtuvalt soovitavast kaardipildist ja koormusest, pidades silmas nende erinevaid tüüpe ja esinemissagedust; ka tüüpimine (typification).
Identifikaator atribuut, mis võimaldab objekti või andmebaasikirje ühest viitamist.
Indeks 1) andmestruktuur, millega kiirendatakse andmebaasides ridade leidmist või objektide leidmist ruumiandmete hulgas; 2) tähestikuliselt järjestatud kaardilolevate geograafiliste nimede ja/või objektide loend koos viitega nende asukohale kaardilehel.
Indekskaart kaardinomenklatuuri kajastav kaart (index map). Kasutatakse ka sõna kartogramm.
Integreeritud standard andmeedastusstandard, mis näeb ette graafika ja andmebaasi edastamise ühitatult, säilitades topoloogia jm. olulise info.
Isaritmiline kaart kaart, kus on kasutatud nähtuste kolmemõõtmelist esitusviisi (isarithmic map).
Isopleetkaart samajoontega edasi antud statistilne kaart (isoplet map).
Joonobjekt (-sümbol) nähtuse kujutus, mis antud mõõtkavas esitatakse laiuseta.
Kaardi füüsiline teostus protsess, kus toimetuseeskirja põhjal valmistatakse kaardi tiraazh sisaldab kolm etappi - kaardi koostamise, vormistamise ja paljundamise (tirazheerimise).
Kaardi joonelemendid kaardi leppemärgid, mida kasutatakse antud mõõtkavas ilmnevate joonobjektide kujutamiseks (ka joonelised elemendid).
Kaardi koostamine kaardi lähtematerjali kogumine, kontrollimine ning tootmiseks ettevalmistamine; protsessi tulemiks on koosteoriginaal (compilation).
Kaardi loetavus kaardi kasutaja poolt vastu võetud sisu haaratavus võrreldes koostaja poolt ettenähtuga (kommunikatiivsuse hinnang).
Kaardi loogiline teostus reaalsus-, objekt- ja esitusmudelite kogum, mis määravad kaardi füüsilise teostuse ja parameetrid, kaardi tootmise protsessi osa.
Kaardi matemaatilised elemendid kaardi elemendid (geodeetiline alus, raam, mõõtkava, kaardivõrgustik, kaardijagu e -nomenklatuur), mis määravad ruumi ja kaardi(lehe) suhte.
Kaardi sisu element kaardi väikseim sisuline osa antud mõõtkava juures.
Kaardi täiuslikkus kaardil kujutatava nähtuse või teema ammendatus võrreldes tegelikkusega (perfection).
Kaardi täpsus kaardi valmistamisel tehtud vaatluste (observations), arvutuste (computation) ja hinnangute (estimates) vastavus eeskirjadele või tavadele (accuracy).
Kaardi usaldatavus kaardil kujutatud informatsiooni õigsus, so vastavus reaalsusele (reliability).
Kaardi vormistamine kaardi informatsiooni vormistamine paljundamiseks vastavalt esitus- ja vormistusmudelile.
Kaardielement kaardil esinev leppemärkide grupp; kaardielementideks loetakse kõiki antud lehel esinevaid kartograafilise kujutise detaile, nt leppemärgid, raam, raamivälised tekstid jm).
Kaardikoordinaadid e. ristkoordinaadid, kindla kaardiprojektsiooniga seotud (rist)koordinaadid (grid coordinates). Kaardikoordinaadid erinevad geograafilistest koordinaatidest e kraadivõrgust, mis määrateb koha ellipsoidil või keral.
Kaardinomenklatuur mitmelehelise kaardi lehtedeks jaotumise ja tähistamise süsteem.
Kaardiprojektsioon maaellipsoidi- või sferoidipinna kujutamise viis tasapinnal (map projection).
Kaardispetsifikatsioon eeskiri, mis määrab kaardile tulevate nähtuste loetelu ja sisu, neid iseloomustavad tunnused ja esitamisviisi; kitsamas tähenduses esitusmudel, laiemas tähenduses kaardi loogiline teostus e. toimetamiseeskiri.
Kaardistamine 1) tööde kompleks, mis hõlmab eelkõige (väli)andmete kogumist kõige vahetumast allikast; 2) välitöö tegemist topograafilise kaardiga temaatilise kaardi valmistamiseks.
Kaart maapinna üldistatud, vastavate leppemärkidega edastatud ja matemaatiliselt määratletud vähendatud kujutis (map).
Kartodiagramm liik statistilisi kaarte, kus nähtuse leviku selgitamiseks on diagammid e. arvjoonised asetatud kaardi taustale.
Kartograafia õpetus maakaartide valmistamise kunstist, teadusest ja tehnikast, samuti nende tundmisest ja kasutamisest (cartography).
Kartograafiline projektsioon vt kaardiprojektsioon.
Kartografeerimine temaatilise kaardi koostamine kaartide ja/või andmebaaside põhjal, vt kaardi loogiline teostus ja kaardi füüsiline teostus.
Kartogramm vt koropleetkaart..
Kartoid vt pindalakaart.
Kartomeetria kartograafia haru, mis tegeleb objektide pikkuse, kõrguse, pindala, ruumala, kaldenurga, nähtavuse jms määramisega kaartidel tehtavate mõõtmiste kaudu.
Kasutamisõigus õigus andmete kasutamisele oma (organisatsiooni) tarbeks. Sisaldab õigust tuletiste ja turvakoopiate tegemiseks. Vt ka võõrandamisõigus.
Keskjoon joon, mis on digitud joonelemendi telge mööda. Kasutatakse ka piklike pindobjektide esitusel (nt tänavad, jõed) teatud mõõtkavade korral (centerline).
Kiht CAD ja GIS programmide vahend andmete struktureermiseks (layer, level, coverage).
Kildpolügon kahe sarnase polügoni kombineerimisel tekkivad pikad ja kitsad polügonid, mis andmete semantika tõttu olemas ei tohiks olla, nt kahe eri kaardi pealt digitud maakonnapiiride puhul (spurious polygon, sliver).
Kile tavakartograafias kaardi vormistamisel ühetüübilise info kandja (näiteks administratiivsed kohanimed, vetevõrk jmt); enamasti läbipaistev alus (film).
Kilomeetervõrk ristkoordinaatvõrk, mille joonte vahe on defineeritav kilomeetri või selle kordaja kaudu (grid).
Klassifitseerimine generaliseerimise võte, kus arvnäidud grupeeritakse vahemikena. Klassifitseerimist rakendatakse atribuutidele, mitte objektide kujule.
Kohanime täiskuju nimetuum koos liigisõna ja hargtäiendiga.
Kohanimi kohale kinnistunud või kinnistatav nimi.
Kohateave vt geoinfo.
Koht looduslik või inimtekkeline geograafiline objekt, mis omab nime või on fikseeritud mõnes registris (st on teadvustud subjekti poolt).
Kokkuvajutamine generaliseerimise võte, kus lihtsustatakse objekti väliskuju.
Komplekskaart kahte või mitut erinevat teemavaldkonda (nt majandusharu) käsitlev kaart.
Konsensusstandard andmeedastusstandard, kus info saatja ja saaja lepivad kokku ainult konkreetseks andmeedastusjuhuks kehtiva lisainfo (näiteks metaandmed, faili lugemisõpetus jms) (consensus standard, ad hoc database exchange standard).
Konverteerimine 1) kartograafilise projektsiooni muutmine; 2) andmete teisendamine ühest failiformaadist teise (converting).
Kood 1) programmi tekst (program code); 2) atribuudi numbriline esitus, ka kodifikaator (nt "asfalt"=30).
Koridor joonobjekti ümber genereeritud puhver (corridor).
Koropleetkaart statistiline kaart, kus info on organiseeritud areaaliühikute, tavaliselt administratiivüksuste kaupa. Areaalide erinevusi esitatakse nt eri värvide või tumedusastmetega, ka kartogramm (chorophlet map).
Korrektsus ehk korralikkus, eeskirjadele või tavadele vastavus (accuracy).
Kuvakaart arvuti ekraanil näidatav kaart, ka virtuaalne kaart (soft copy map).
Kvaliteet näitaja, mille määramise aluseks on vastavus täiuslikkuse, usaldatavuse, täpsuse, loetavuse ja tajutavuse kriteeriumidele (quality).
Lahutusvõime kujutava süsteemi võime jäädvustada objekti detaile. Lahutusvõime määratakse mustade ja valgete joonte arvuga, mis on eristatavad kujutise 1cm pikkusel lõigul. vrdl eraldusvõime.
Lihtsustamine generaliseerimise võte, kus jäetakse ära teemaga vähemseotud detailid.
Liialdamine generaliseerimise võte, kus tulenevalt teemast tõstetakse element või nähtus esile rõhutatult, ebaproportsionaalselt leviku või mõne muu parameetriga.
Liigisõna kohanime osa, mis näitab nimetatava objekti liiki (tänav, tee, saar, jõgi, linn jne); on mõnel juhul nimetuumaga kokkukirjutatav (Munamägi).
Liitmine kahe samaliigilise objekti kokkuliitmine mille tulemusena moodustub üks objekt, algobjektide atribuudiväärtused liidetakse samuti. Kasutatakse nt generaliseerimisel.
Loetavus kartograafilise kujutise detailide ja elementide eristatavus (readability).
Loogiline õigsus andmehulga elementide omavaheliste seoste vastavus tegelikkusele, nt tee ei tohiks kunagi merre ulatuda (logical consistency).
Läbipaistvad kirjad väikseprotsendilise rastriga või ainult kontuurjoonega esitatud, nö seest „tühjad" kirjad, tavaliselt suure kirjakraadiga.
Matemaatiline alus kaardi konstrueerimiseks kasutatud matemaatiliste elementide kogum.
Mastaap ebasoovitav termin, vt mõõtkava.
Mestimine generaliseerimise võte, kus kaotatakse sisemised detailid, kuid säilib haabitus, so väliskuju, ka mätsimine (merging)
Metaandmed informatsioon andmete sisu, mahu, kvaliteedi, päritolu, usaldusväärsuse jne kohta (metadata). USAs on välja töötatud ruumiandmete metaandmete standard (Content Standard for Spatial Metadata)
Mitteametlik kohanimi nimi, mida pole ükski kohanimeorgan määranud; sellise nime kaardile kandmine toimub arvestades kohaliku omavalitsuse ja kohanimenõukogu seisukohti.
Muutumispiirkond atribuudi lubatud väärtuste hulk (domain).
Mõõtkava Suhtarv, mis näitab kui palju on kaardil kujutatud elemendid väiksemad nendele vastavatest nähtustest looduses.
Nihutamine generaliseerimise võte, kus objektide vahekaugusi suurendatakse mittemõõtkavaliselt.
Nimepunkt punkt digitaalkaardil, millest alates kirjutatakse objekti iseloomustav nimi. Ei pruugi asuda objekti peal (sees), vaid piisavalt lähedal tagamaks objekti ja tema nimetuse visuaalse seostamise, vdrl tsentroid.
Nimetuum nimi, ilma hargtäiendi ja liigisõnata. Nt: Suur-Karja tn nimetuum on "Karja".
Norm seaduse või määrusega või juhisega kehtestatud nõue või nõuete kogu.
Normaalkuju relatsioonilise andmebaasi omadus, kus kõik relatsioonid vastavad etteantud tingimustele. Eristatakse esimest, teist ja kolmandat normaalkuju (1NF, 2NF ja 3NF), vt ka denormaliseerimine (normal form).
Normatiiv tegevust või selle tulemust reguleeriv säte.
Numbrimine ettepanek termini "digitaliseerimine" eestindamiseks, laiemalt on kasutuses sõna digimine.
NUTS EuroStati poolt loodud territoriaalse jaotuse hierarhiline süsteem saavutamaks võrreldavat regionaalset statistikat kogu Euroopas (Nomenclature of Territorial Units for Statistics)
Nähtus reaalsusmudeli põhikomponent, mis valitakse kujutatavast (geograafilisest) ruumist nii, et see vastaks kaardi teemale (feature, entity). Nähtust kirjeldavad omadused (characteristics).
ODBC lühend ingl. k. Open Database Communication. MicroSofti väljatöötatud liides andmebaasisüsteemidega suhtlemiseks Windows keskkonnas.
OLE MicroSofti tarkvaraspetsifikatsioon erinevate tarkvarade omavaheliseks suhtlemiseks ja koostööks Windowsi operatsioonisüsteemis. Ingl k. Object Linking and Embedding.
Ortofoto teisendatud plaaniline aerofoto, kus on kõrvaldatud reljeefist ja foto kaldenurgast tingitud moonutused, maa-ala kujutis ortogonaalprojektsioonis (plaan) saadakse aerofotode fotogramm-meetrilisel töötlemisel.
Ortofotokaart teatud mõõtkavasse transformeeritud ortofotode montaa
ť koos sellele kantud leppemärkidega.Piksel digitaalpildi väikseim kahemõõtmeline element (pixel), vt ka tsell ja andmete rasterkuju.
Pindalakaart teemakaardi liik, kus areaalide suurust muudetakse nii, et nende pindalade suhe illustreeriks valitud väärtuste erinevust. Tulemusena moonutatakse areaalide kuju (value-by-area maps).
Pindobjekt (-sümbol) piiritletud sidus kahemõõtmeline objekt.
Plaan 1) ruumiliste nähtuste kokkuleppeline vähendatud esitus pinnal ortograafilises projektsioonis; 2) maa-ala kartograafiline kujutis suures mõõtkavas, kusjuures on jäetud arvestamata maakera kumerus.
Plankkaart kaart ilma pindobjektide (värvilise) foonita.
Planšett 1) maamõõdulaud topograafilisel mõõdistamisel, 2) standardsete mõõtmetega kaardileht.
Projektsioon vt kaardiprojektsioon.
Puhver(tsoon) ala, mis on punktist, joonest või polügoni servast piiratud kaugusel (buffer, buffer zone).
Punkt 1) mõõtühik (tüpograafiline) = 0.3759 mm, 2) vt geomeetriline primitiiv.
Punktobjekt (-sümbol) nähtuse kujutus, mis antud mõõtkavas esitatakse punkti või leppemärgiga.
Punsoon asukoharing, mida on lisainfo edasiandmiseks suurendatud, tsentris punkti või teise ringiga rõhutatud.
Puu andmestruktuur, mille illustratsioon meenutab puud. Kasutatakse andmete indekseerimisel nende kiiremaks kättesaamiseks andmebaasist (tree).
Põhinimi koha (ainus) ametlik nimi või nimi, mille kõrvale on erandjuhtudel ametlikult määratud rööpnimi.
Pühendusnimi kohanimi, mis sisaldab isiku eesnime(sid) ja perekonnanime (Karl August Hermanni tänav) või tema täielikku varjunime (A. H. Tammsaare tee).
Rasterkuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed esitatakse regulaarselt paiknevate ruudukujuliste elementide ehk tsellide kohta. Iga selline elementaarruut võib mingi tunnuse osas omada naabritest sõltumatut väärtust (raster data). Vt ka tsell ja piksel.
Rastrielement vt piksel.
Reaalsusmudel reaalse maailma kui kompleksse süsteemi subjektiivne tõlgendus. Defineerib ning kirjeldab nähtused ja kaardistamisüksused (reality model).
Riiklik kaart riigi poolt tellitud ja/või ametlikuks tunnistatud kaart.
Rippuv joon ühest otsast sidumata (tavaliselt lühike) joon (dangling segment).
Ristkoordinaatsüsteem e. Descartes` koordinaatide süsteem, affiinne koordinaatide süsteem, mille puhul koordinaatteljed on teineteise suhtes risti. Kartograafias kasutatakse tasapinnalisi ja kolmemõõtmelisi ristkoordinaadistikke. Euroopas on tavaliselt ühildatud X telg (abstsisstelg) meridiaaniga. Ameerika koolkondadel ja arvutisüsteemidel aga paralleeliga, so horisontaalse koordinaadiga kaardil. Vt ka kaardikoordinaadid.
Ruumiandmed info, mis kirjeldab nähtuste asukohta ja omadusi ruumis (spatial data).
Ruumiinfosüsteem arvutitel põhinev infosüsteem, mis hõlmab ruumiliselt seotud (ruumiandmete) kogumise säilitamise, töötluse, analüüsi ja väljastamise. Kui objektiks on geograafiline, maapindmiku lähedase ruumi info, siis on tegemist geoinfo e. kohateabega ja geoinfosüsteemiga, GIS-ga
Ruutpuu kahemõõtmelise objekti esitus puukujulise struktuurina. Pind jaotatakse rekursiivselt neljaks seni, kuni iga ruut on homogeenne või kuni saavutatakse maksimaalne lubatud puu sügavus (quad-tree).
Joonisel a) objekt rasterkujul, b) tema esitus quad-treena, c) quad-tree esitus puukujulise struktuurina.
Rööpnimi erandjuhtudel määratav kohanimi, mida võib seatud korra kohaselt ametlikus kontekstis kasutada põhinime kõrval ja asemel. Tüüpilisimad rööpnimed on vähemusrahvuste muukeelsed kohanimed või ametlike loodusnimede kõrval kasutatavad nimekujud.
Samajoon välja samaväärtuspunkte ühendav joon; üldine nimetus samasügavus-, samakõrgus-, samarõhu- ja muudele samaväärtusjoontele.
Samanimelisus olukord, kus vähemalt kaks nime on täiskujul samased.
SDTS USA uus föderaalametite GIS andmete andmeedastusstandard (Spatial Data Transfer Standard).
Selgus kaardil kujutatud vormide mõõtmetest ja kontrastsusest tulenev visuaalsus (clarity).
Servasulatamine protsess, millega tagatakse kahe kõrvutiasetseva kaardilehe info kokkulangemine kokkupuutejoonel nii asukoha kui atribuutide mõttes.
Silumine generaliseerimise võte, kus vähendatakse joonte käänupunkte.
Skaneerimine objekti või ka kartograafilise kujutise (foto, kosmosepildi) sisestamine arvutisse realoendi (skanneri) abil, mille tulemuseks on rasterandmed (scanning).
Sobildamine kujutise teisendamine, transformeerimine etteantud või valitud punktidele vastavaks. Rakendatav nii raster- kui vektorandmetele (warping, rubbersheeting), ka vorpimine, koolutamine.
Spagetiandmed Vektorkujul olevad andmed, mis ei ole topoloogiliselt korrastatud ning puhastatud (spaggethi data).
SQL relatsiooniliste andmebaaside andmete defineerimise ja kasutamise keel. Välja töötatud 1970ndatel IBMi poolt, on saanud de facto standardiks. Ingl. k. Structured Query Language.
Standard kogustuslikke tingimusi sisaldav dokument.
Sulatamine generaliseerimise võte, kus ühendatakse ühetaolised objektid, nii et nende väliskuju e haabitus ja osatähtsus teiste elementidega võrreldes muutuks vähe.
Süntaks programmeerimiskeele, käsustiku vms struktuurireeglite kogu.
Sünteeskaart kaart, mis kujutab koos erinevaid nähtusi, nii et vaatajale avanevad piirkonna uued küljed ja sisulised omadused.
Šrift vt kirjatüüp
Tardkaart paberil, plastikul jm. jäigal pinnal olev kaart (hard copy map).
Tavakartograafia kartograafia haru, mis tegeleb mittedigitaalsete kaartidega; tulemiks on tardkaart, ka traditsiooniline kartograafia.
Temaatiline kaart vt teemakaart
Teemakaart kaart, mis käsitleb rõhutatult temaatilist valdkonda (ka temaatiline kaart).
Thiesseni polügonid polügonid, mis mooduvad naaberpunktidest võrdsele kaugusele tõmmatud joontest. Ka Dirichlet tesselatsioon või Voronoi diagrammid.
TIFF rasterandmete failiformaat, ingl. k. lühend Tagged Image File Format. Standardiseeritakse ka GeoTIFFi, mis sisaldab peale pildiinfo ka tema asukoha koordinaate jms vajalikku GISides kasutamiseks.
TIN kõrgusmudeli esituskuju, kus ebakorrapäraselt asetsevad punktid on ühendatud joontega nii, et jooned moodustavad kolmnurgad. TIN kõrgusmudel on täpsem kui DEM-mudel, kuid temale rakendatavad algoritmid on keerulisemad. Vt ka DEM. (Triangular Irregular Network).
Toimetuseeskiri dokument, mis kirjeldab kaardil kujutatavaid nähtusi, klassifitseerib need, kirjeldab parameetritega, tõlgib kaardikeelde ning annab juhised praktiliseks tootmiseks (map specification). Toimetuseeskirja loogilisteks osadeks on reaalsusmudel, andmetmudel, esitusmudel e. vormistusmudel.
Tootmislugu aruandedokument, mis sisaldab informatsiooni kõikide kaardi tootmisega seotud tööprotsesside ning nende käigus mudelitesse tehtud muudatuste kohta.
Topokaart maapinna füüsilisi omadusi peegeldav suuremõõtkavaline kaart. Kujutab reljeefi, veekogusid, taimkatet, asulaid, teid, majandusobjekte, administratiivpiire ja orientiire. ka topograafiline kaart. Tavaliselt koostatakse mõõtkavas 1:200 000 kuni 1:10 000, erijuhtudel ka suuremas mõõtkavas (topographical map).
Toponüüm vt kohanimi
Transformeerimine 1. koordinaatide süsteemi, argumentide ja projektsioonipunkti muundamine; 2. fotode ümbermuutmine (teisendamine, muundamine), mille tulemuseks on fotokoopiad soovitud mõõtkavas ja projektsioonis; toimub kas mehhaanilisel, optilisel või analüütilisel teel.
Tsell 1) ruumilise info põhielement, tavaliselt ruut, mis kogumikuna moodustab ruudustiku e. rastri; vt ka piksel ja andmete rasterkuju; 2) veeru ja rea ristumiskoht (cell).
Tsentroid Polügoni raskuskeskmes või raskuskeskmele kõige lähemal olev polügoni ringpiiri sees olev punkt, mille külge võib siduda GISis polügoni iseloomustava info.
Tuletiskaart kaart, mis on saadud teiste kaartide modifitseerimisel, täiendamisel, kopeerimisel, üldistamisel jne (derived map).
Tuunjas läbipaistmatu.
Täielikkus info andmete ärajätmiste, valikukriteeriumite, generaliseerimise, definitsioonide kohta (completeness). Metaandmete olulisemaid osi.
Täpsus vaatluste, arvutuste või hinnangute lähedus väärtusele, mida peetakse õigeks (accuracy).
Tüpiseerimine generaliseerimise võte, kus elementide ärajätmisel (arvu vähendamisel), säilivad kõik elemetide tüübid ja nende esinemessageduste ligikaudne suhe.
Uus väljaanne väljaanne olemasolevast kaardist, millel on sisu (nt navigatsiooni) seisukohalt olulisi muudatusi. Uus väljaanne asendab eelmise ametliku kaardi muutes selle kehtetuks. Kaardi number ja nimi jääb tavaliselt muutmata (merenduses inglisekeelne lühend NE, new editions).
Vaegulatus joonte omavaheline asend, kus üks peaks teiseni ulatuma, aga tegelikult ei ulatu (undershoot).
Valevärviline kujutis tavaliselt orbiidil olevate kaugseire andurite andmete põhjal sünteesitud pilt, mis saadakse valgusspektri lainevahemike intensiivsustele eri värve omistades ja neid kombineerides (false color image).
Vektoriseerimine poolautomaatne või automaatne andmete vektorkujule viimine (vectorizing), vt ka digimine.
Vektorkuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed kirjeldatakse punktide, joonte ja pindadena ning nende kuju ja vormi määravate matemaatiliste funktsioonidega e. vektorandmetena (vector data).
Voksel kolmemõõtmeline väikseim digitaalpildielement (voxel), vrdl piksel.
Vormistusmudel kaardi tootmise praktiline juhis, sisaldab tootmistehnika ja -tehnoloogia kirjeldust, näidisproov.
Vorpmine vt sobildamine, ka voopimine.
Võõrandamisõigus õigus võõrandada (müüa, kinkida või muul viisil levitada) andmeid, teha nendest tuletisi ja koopiaid.
Väljaplokkimine kirjade alt teatud ulatuses (0.18 - 0.20 mm) kõigi intensiivsete toonidega elementide "puhastamine", eesmärgiga muuta kiri loetavamaks.
Üleulatus joonte omavaheline asend, kus üks peaks teise suubuma, aga tegelikult ulatub üle (overshoot).
Viimati muudetud: 09/11/97
Copyright © 1997, Teet Jagomägi
HTML & Design: Kalver Keskküla