6. Kokkuvõte


Rahvaloenduse GIS on loenduse tarbeks loodava infosüsteemi orgaaniline osa, mitte pelgalt loenduskaartide digitaalversioonide salvestamisvahend. GISi saab kasutada juba loenduse organiseerimise faasis nt loendusüksuste genereerimiseks. GISi peamine ülesanne on tagada statistilise analüüsi sõltumatus piirimuudatustest ning andmete võrreldavus aastakümnete jooksul.

 

Formuleeritud on rahvaloenduse GISi strateegia - kokkuvõtlik kirjeldus rahvaloenduse GISi loomise lähtekohtadest. Strateegia on aluseks vajalike konkursside korraldamisel, spetsifikatsioonide ning infosüsteemide projektide koostamisel ning kulude ennustamisel. Strateegia põhiseisukohtadeks on: 1) rahvaloenduse GIS peab sisaldama (elamiskõlbulike) hoonete koordinaate ning 2) loendusüksuste piirid tuleb uuesti genereerida.

Praktiliselt kõik Euroopa riigid on rahvaloenduses kasutatava GISi viinud hoonete tasemele. See annab sõltumatuse ajas toimuvatest muudatustest, nagu administratiiivpiiride muutumine ja kohanimede liikumine. Kuna hooneregister ei ole täielik ning ainult osaliselt digitaliseeritud, tuleb rahvaloenduse GISis hoonetele indentifikaatorid ise luua ning need hiljem teiste registritega ühendada. Vajalik algoritm on töös toodud.

Eelmisel rahvaloendusel kasutatud loendusüksuste piire ei ole otstarbekas säilitada. Esiteks ei ole nad vanadel kaartidel korrektselt säilinud ning teiseks ei tehtud neid omal ajal piisava hoolikusega. Mõistlikum on genereerida uued alad ning püüda neid säilitada võimalikult sarnasena järgmisel sajandil toimuvatel loendustel.

Loenduse ettevalmistamisel, läbiviimisel, andmete analüüsil ning tulemuste esitamisel on erinevad nõudmised alade loomise kriteeriumitele. Juhul, kui kõik hooned on GISis eristatud, siis on võimalik igaks ülesandeks genereerida uued piirid ja säilitada samal ajal andmete ühildatavus. Eesti ei ole NUTS piire veel määratlenud, nendeks võiksid saada uued, teaduslikult põhjendatud funktsionaalsetel kriteeriumidel põhinevad üksused.

Rahvaloenduse GISi loomisel tuleks kasutada laialdaselt tellimustöid väljastpoolt Statistikaametit. Tegemist on siiski hooajatööga, mille lõpus töö maht oluliselt väheneb ning ülemäära suurele personalile tuleks rakendust otsima hakata. Eestis on ka GIS-spetsialiste vähevõitu, mistõttu kogenud inimeste ülemeelitamine teistest ettevõtetest võib olla üsna kulukas.

GIS andmebaasidega seotud juriidilised küsimused tuleb selgeks teha enne kui kogunevad suured andmemassiivid. Peamiselt on see seotud autoriõigusega ning valmiva andmekogude seadusega, arvestada tuleb ka värsket Euroopa Liidu direktiivi andmebaaside autoriõiguse vallas.

Informatsioon sarnaneb mõneti valgusele, mis on kas pidevas liikumises või ei eksisteeri üldse. Seetõttu peaks Statistikaamet tähelepanu pöörama sellele, kuidas tagada värske GIS andmete juurdevool võimalikult väikese kuluga ning kuidas teha kogutud andmed tarbijaskonnale võimalikult mugavalt kättesaadavaks.

Esimeste ja viimaste rahvaloenduskaartide valmimise ajavahe on kuni 2 aastat, seetõttu tuleks luua andmete kaastajastamise koostööprogramm, milles pakkuda osalemisvõimalust nii kohalikele omavalitsustele kui kõigile teistele asjasthuvitatutele.

Statistikaametis loodud GIS-andmebaasi levitamisel tuleb silmas pidada konfidentsiaalsuse ning eetilisi küsimusi. Isegi esmapilgul tähtsusetu infoleke võib kahjustada Statistikaameti usaldusväärsust ning vähendada loendatavate koostöösoovi.

Piiranguteta levitamiseks mõeldud andmete jaoks on Internet muutumas järjest olulisemaks meediumiks. Seetõttu on eraldi käsitletud GISide esimesi täiendusi, mis võimaldavad andmebaasist "lennult" kaarte Internetis kasutamiseks genereerida. Kuna see tehnoloogia on GISinduses alles väga uus, tuleks seda teemat umbes aasta pärast täpsemalt käsitleda.

 

Statistikaametil on võimalus toetada suurel määral Eesti kartograafiat ja GISe kui tegevusharu, kuna ameti poolt organiseeritud rahvaloenduse raames kontrollitakse suhteliselt lühikese ajavahemiku jooksul üle suur osa kaartidel kujutatavast infost (hooned ja teed), ning loenduse infosüsteemi loomiseks tehtavad uuringud annavad võimaluse rakendada teaduse saavutusi praktikas. Võimalik, et Eesti Statistikaamet jagab mõne aasta pärast oma Šveitsi kolleegide saatust, saades Eesti GISinduse de facto keskuseks.

 


Viimati muudetud: 09/11/97

Copyright © 1997, Teet Jagomägi
HTML & Design: Kalver Keskküla